17. mai ja russetid

norra rahvuspäev -- nad tähistavad päeva, mil oma põhiseaduse said -- on üks kõige olulisemaid aastas. terve päev on pidu! pidu perega. söömast üritusele, ürituselt sööma ja nii terve päeva. väga-väga tore ja elus päev.

mari emilie tuli ka tolleks päevaks külla, ja hostvanaema -- mormor -- oli ka suure osa päevast meie juures.

hommikusöök. sai, mis muud?

NRK -- norra ETV -- näitas terve päeva 17. mai tähistamist üle maa. maailma. new delhi oli vaid üks neist. seda oli kihvt vaadata: põhjas sadas vihma ja mägedes lund.

kaunistused igal pool. ausalt. keri edasi ja näed.

mari emilie, bunadis -- norra rahvusriietes! ma tahtsin ka väga seda kanda, aga ei läinud õnneks seda kusagilt saada. mari emiliega oli väga tore ja tegime juba plaane järgmise aasta 17. maiks -- oslos kohtuda. :D

esimene kahest rongkäigust: algkoolilapsed, 1-7 klass

skaudid

orkester (või kuidas seda kutsutakse?)

kui rongkäik lõppu jõudis, ühines publik. vaade selja tagant.

jäätis. jäätis on 17. mail niisama oluline, kui viinerid. (väga olulised!)

rongkäik lõppes åmoti kiriku lähedal. ma polnud seal varem sees käinud, niisiis käisime seal mari emiliega. väga armas oli. väljaspool istus vahvleid söömas kolm või neli pere, aga kirik ise oli täitsa tühi.

pärast kirikuskäimist kaotasime mu hostvanemad ja läksime mari emiliega koju. kedagi seal veel polnud, niisiis istusime terrassil päikese käes ja rääkisime juttu.

bunadit siiski natuke sain kanda. müts? mari emilie oma.

pere tuli koju, aeg oli uuesti süüa.

kransekake: mandlitest tehtud... kook?  need ringid murtakse väiksemateks ja süüakse. meie sõime koos jäätisekoogi ja värskete maasikate, vaarikate ja mustikatega.

nood sinine ja punane koogi peal on paukkommid!!! jah, just nagu ma potterist lugenud olen, nüüd ise katsetatud. tõmbad mõlemalt poolt ja välja tuleb paberist kroon ja nali. üks neist oli:

"rootsi sõjaväes. kapten nõuab tähelepanu. "niisiis, härrased, täna vahetame me aluspükse. svensson vahetab anderssoniga, andersson vahetab nilssoniga, nilsson vahetab karlssoniga..."

minu hostvanaema (paremal) ja tema õde, kes on minu sõbranna linda vanaema. kokkusattumused missugused!

minu võrratud, ületamatud, suurepärased hostvanemad! hostema kannab rahvusriideid, mis meie vallast pärit. (mari emilie oma oli buskerudist, mis on maakonna nimi.)

autode ja busside peal olid pea alati taolised.

valmistumaks teiseks rongkäiguks, miski, mida olen kuid oodanud: russetog. eesti mõistes abituriendid pidutsevad meeletuis kogustes esimesest seitsmeteistkümnenda maini ja russetogiga (russirongkäik) see kulmineerub. suurim pidu on 16. mai öösel ja päris paljud osalejaist polnud veel kaineks saanudki.

alustuseks sõitsid meist russibussid mööda. bussi ostmine on väga tavaline. russiks olemine on väga-väga-väga kallis.

kaks suurt bussi olid küll hønefossi koolist. naised saunas (lol norras ei käida saunas) rääkisid, et nende endi russetog on nii igav, et nad tulevad siia laiama.

blårusser, sinised russid. (russ öeldakse rüss, kus ss ei ole pehme!)

"putin okupeeris mu" ja jalas russebukser. russipüksid. tavalised russid on rødrussid, punased. 

hehehehehe. mõte eesti keeles sama.

4 aastat veel. suusalootus?

bussiruss?

ei

rulliruss

nad olid nii-nii toredad!!

fun fact: traktor on norra levinuim liiklusvahend.

"pole aega, mateeksam esmaspäeval" -- käes neil muidugi mateõpik.

mari emilie õde camilla ja parim sõbranna maren on mõlemad orkestris. mari emilie olevat ka vanasti olnud. populaarne on see pillimäng meie külades.

"oht!" pildil kujutatud vihatuimad norra poliitikud -- pea-, rahandus- ja põllumajandusminister. siiani ei mõista, kuidas nad troonile said, sest kõikide minu tuttavate tuttavad ja nende vanaemad ei salli kedagi neist. nad on parempoolsed ja tegevat norra ühiskonnas palju kurja.

hønefossi rahvast taaskord!

kui buss ostetud, on järgmine rahakulutus sellele korraliku helisüsteemi muretsemine. seda saime 1. maist saati iga vahetund kuulda.

helene, üks mari emilie parimaid sõbrannasid/naabreid/klassikaaslasi

"selliseid sünnib iga päev. ära unusta kondoomi."

mu hostisa tegi sellest pilti ja saatis kõigile oma sõpradele. :D

"teeme putini uhkeks." see poiss lasi rahulikult oma pool tundi oma tantsuoskustel särada. ma arvan, et magama ta ei jõudnudki.

ma pole elu sees åmotis nii palju inimesi näinud, kui 17. mail. meie armas ja elav väikelinn muundus väikeseks linnaks!

orkester jalkastaadionil norra hümni laulmas...

...ja elina patriootlikult kuulamas. minu instinkt hümni kuuldes on tänu reaali kasvatusele alati püsti, selg sirgu, ja siin lasin oma kujutlusvõimel lennata. mari emiliele nii meeldis, et palus kaamerat, et pilti teha -- mingisugust pidulikkust norras pole, nii et ma olin omaette vaatepilt.

(jajaa, tegelikult tahtsin lihtsalt pilti endast norra lipuga....)

pärast russetogi, arvake, mis tegime? õhtusöök!

grillisime.

ilus lõpetus imeilusale päevale. lõpmata tore ja norra kogemuste top kümnes/viies/kolmes kindlasti. aitäh!

1080 tundi

mul on üks lemmikkoht, kuhu minna, kui ma tahan mõelda. seal lõhnab pärast vihma nii hästi.

(seal kaks kuud tagasi, conniega pühapäeva hommikul.)

ma mäletan seda kannatamatut tunnet, mis mind läbi iga hetke eestis näris. 150 päeva vahetusaastani. 99 päeva. 69. 45. kuu. 29 päeva. miks aeg nii aeglaselt läheb???

ma mõtlen praegu ajast väga vähe. iga kuu-paari tagant löön google'isse sisse "how many days until" ja arvutan. alati on aega. praegugi on aega. aga kui ma mõtlen sellele kannatamatusele, mis minus oli, kui ootasin, et eesti kool läbi saaks ja viimaseid kohtumisi ja täiesti spontaanselt pillega lahkumispeo korraldasin... seda pole enam kusagil. mulle on nii kaua aega tundunud, et terve igavik on olnud ja terve igavik on veel ees, aga 45 päeva on ebareaalne. mida see tähendab? 45 päeva minu lemmikkohta künka otsas? 45 päeva kaheksakilomeetriseid matki kolmapäeva õhtutel? 45 päeva lindat, dinat, amaliet, ansami, conniet ja minu hostvanemaid? üks hetk peab kätte jõudma hetk, kus sellest enam ei piisa.

võib-olla teeb minu lahkumismõtet kergemaks see põnevus, mis mind eestis ootab. uus kodu, uus klass, uued ained, uus vanus, kõik läbi minu värvitud prillide. asjad ei jää samaks, mind ootab ees palju ja palju uut. aga sellest ei piisa ja ma ei tea, kas eestist enam kunagi piisama saab. aga et asi liiga diibiks ei kisuks, palun -- paula ja muffinid (ja mr. erikssen):

ma sain laupäeval paulaga kokku, sest ta oli terve nädala oslos. terve iluvõimlejagrupp eesti keeles rääkijaid. uuesti bussi istudes, et koju sõita, tundsin samasugust kergendust nagu sügisel end suurest norrakeelsest koosviibimisest vabandades ja oma tuppa, vaikusesse minnes. eesti keel on ilus, aga see on müra. ma ei mäleta enam, millal mulle norra keelest ei piisanud, millal viimati pidin seda inglise keelega täiustama. norra keel ja norra inimesed. minu keel ja minu inimesed.

see mõte jäi küll ühele teisele kõvasti alla: paulat oli üle mõistuse tore näha! ja see, mida nad norsk militærtattool tegid, oli uskumatu. tõsiselt. ma ei mõista, kuidas on võimalik ennast nii palju painutada või kuidas hüppavad kaks inimest korraga ühest pisikesest rõngast läbi või kuidas neid rõngaid nii kõrgele õhku visatakse nii, et absoluutselt kõik kätte tagasi saadakse. ja paula ise! mõni asi ka ei muutu. tema eksistents annab mulle lootust. 

toredaid asju on aga veel palju ees. laupäeval on 17. mai ja järgmine kolmapäev tuleb juba paps külla. ma kardaks, kui ma poleks nii elevil. mul on tunne, nagu ma oleks üheksa kuud temast rääkinud, kui üleilmalikust nähtusest, ja nüüd tuleb ta lõpuks siia. kui teie pere ei hinda, tulge norrasse vahetusaastale. pole midagi toredamat.

1. mai

kuulge. aeg läheb liiga kiiresti, kuigi see venib nii palju. mis toimub???

norras on 1. mai palju uhkem sündmus, kui eestis. perel on suur ühine hommikusöök ja pea terve päev veedetakse koos. me jõudsime süüa omletti, vahvleid, jogurtit, värskeid vaarikaid, mustikaid ja maasikaid vaniljekastmes, krevette ja kõike võimalikku puuviljavaagnalt. palju tööd.

meil olid neli päeva külas minu bergenis elav vahetusõde ida ja tema abikaasa lars erik, kes on vastavalt alg- ja põhikooliõpetajad. lars eriku dialekt oli niiiiii ilus. ja arusaamatu. :D hästi tore pikk nädalavahetus oli, idaga klappis mul kohe eriti hästi ja rääkisime maast ja ilmast ja nii tema kui lars erik olid niii huvitatud eestist. ida õppis isegi eesti keelt -- "tere, minu nimi on ida". ma olin nii uhke. humbled isegi. (mis sa oled, eesti keel?) 1. mai puhul läksime muidugi õue, ut på tur. ilus ilm oli. soe.

kui jooksen, siis tavaliselt siia, natuke edasi ja tagasi koju. esimesel mail algas siit aga meie 8-kilomeetrine rännak mööda radasid ja mägesid ja jõgesid. 

ida & lars erik

üks paljudest koskedest meie kodu ümbruses.

ma jooksin end hingetuks selle pildi nimel -- mäest üles, et nad kõik koos pildile saada.

mu hostisa saab oma tütarde meestega nii hästi läbi, ma olin ausalt üllatunud :D

åmot, mu kodu, kui näete neid kirbusuuruseid majasid mägede all.

"kas see on tädi eriksseni maja?" "ei, see on lehma lellepoja sõbranna oma!" "ah, minu esimese klassijuhataja vanatädi parim sõbranna?" ja nii 10 minutit. pilt tehtud samas kohas, kus eelmine, 180-kraadise pöördega.

ida leitu.

"siin mängivad elavad lapsed" .....?

öö- ja päevalill. ida armastab loodust ja lars erik õpetab loodusõpetust.

veel üks kosk. kus mängisime mängu "viska puuoks ühelt poolt silda alla ja jookse teisele poole ja vaata, kas näed seda oksa vooluga kaasa minemas". ma ei tea, ausalt.

veel moid. ida oskab ilusasti pilti teha ja pildistab av-s. ma olin nii uhke, sest siin on kõigil canon 60d-d auto peal.

üksainus katse selle pildi jaoks! selline energia oli neis kogu aeg. naeratavad inimesed.

yours truly.

ja veelkord, ida ja lars erik, kõige toredam vahetusõde ja -õemees, keda tahta võiks.

up and coming: lumirulli päevad norras, conniega metsas, paula oslo spektrumis, koolilood ja eksistentsiaalsed mured. ;)