yfuka - aastaalgusseminar; vol 1

mina ja eva jõudsime oslosse kell 9:35 norra aja järgi, viisteist minutit varem lubatust. tallinnast tõustes jäime vihma kätte, aga maandudes klõpsisin järjest pilte ilusast taevast, kus sinistki leidus. õues oli 12 kraadi. vastu tulnud yfu vabatahtlik viis meid lennujaama kohvikusse, kus istusid saksa-šveitsist pärit patrick ja yannick. rääkisime sellest, mis pähe tuli: kust tuled, kaua tulid, kaua magasid. (mina magasin, muide, kolm tundi.) ootasime seal natuke üle tunni, mille jooksul jõudsid meiega liituda läti jorjens ja gunda, ungari norbert ja soome siiri. vaatasime esimesi norra hindu ja värisesin isegi kurssi teadmata. mul oli nii paha, et ma ei ostnud isegi kokat.

üks hetk tulid vabatahtlikud ja ütlesid, et buss läheb kümne minuti pärast ja me hakkasime liikuma. vahepeal teada saanud, et meie aastaalgusseminar ei toimugi oslos, vaid hønefossis - tunni kaugusel oslost - istusime evaga esimesse ritta. võitlesin unega mis ma võitlesin, pärast kümmet minutit ahhetamist ("EVA!!! MÄGI! EVA! SEAL ON KA MÄGI!!! ... EVA! OOO!!!! TUNNEL!") võitis uni ja järgmine, mis teadsin, oli ringerike folkehøgskole ja bussiaknast nähtud ülienergilised norra yfu vabatahtlikud.

yfu seminar on yfu seminar - palju väga kihvte inimesi, keeleapsakad, energizerid, super sööki hordidele ja tänasel õhtusöögil (mis oli, muide, kell 15:30) sain lõpuks brunosti (norra pruun juust) süüa. olles uhke ja julge vahetusõpilane, sõin seda leival. moosiga. söömast tulles, olles esimest korda saatjateta laulsin kõvahäälselt big fat ponyt. vastastoa tüdrukute uks oli lahti ja nad laulsid mulle vastu. natuke piinlik oli. :D muu on kõik olnud suurepärane - seltskond, suhtumine, workshopid ja (alati) söök.

homme on viimane täispikk päev laagris, laupäeva lõunal kell kolm (norra järgi siis vast õhtul) kohtume vahetusperega. ehk siis on praeguseks läbi umbes-täpselt pool seminari. ma loodan, et tulevad sama kihvtid päevad, kui tänane. esimese päeva, kusjuures, veetsin iga vabal hetkel julmas koduigatsuses ja torkavas kahetsuses, kõhuvalus või väsimuses. tulekust, lennujaamast ja ärasaatmisõhtust räägin siis, kui olen pere juures ja arvutis ja pildid sinna laadinud. senikaua: siin on meie toa nurk ja eva voodi.

eva, all gunda (lätist) ja eva kõrval siiri (soomest).

eva ja dennis (saksamaalt; ta tüdruk on praegu taanis vahetusaastal :3)

lõpetuseks suvalisi uuemaid ja vähem uuemaid teadmisi norra kohta:

-- väga tavaline nimi on ingvil

-- neil on kuulus laul, mille refrään on "øl på afterski" (~õlu afterskil)

-- vanasti oli baarides kombeks võistelda naiste eest nii, et pikalt kõrgele pandud pulgalt tuli jalaga müts maha lüüa. kes kõrgemalt lõi, võitis.

-- norras on hüüdnimi taolistele 14-15-aastastele tüdrukutele, kes näevad välja kui barbied

-- koolipäev kestab üldiselt 9-15, vahel vähem või on päevas augud (vabad tunnid)

-- norra tähestikus on 29 tähte

-- põlved: kne; varbad: tå

ha det og god natt, min venner!! (seda oskasin ma enne norra tulekut ja siin on ainult inglise keel võpidega kahekümne kahest riigist. voh. tsauki!

9:20–9:50 (ja enne ja pärast)

(tegin sohki ja panin selle postituse varasemale kuupäevale. kui hea on olla blogiperemees!)

tagasivaade äraminekust pildis, mis kujunes oi-kui-palju raskemaks, kui ma oodanud olin. pildid emast-isast, kes ka uhkelt kohal olid, jäävad seekord küll ainult mulle (koos hulga teistega, sest klõpsutamine aitas ärevust maandada. natuke.)

saavutused enne äraminekut:

- ajasin ema püksid ta kohvi täis

- eksisin emaga vetsu otsides ära

- jooksin turvaväravatest läbi, sest ma kartsin jubedalt lihtsalt ulguma hakata

- lõpetasin pakkimise kell 02:05 öösel, tundes häbi ja kahetsust (issi, sul oli õigus!! nagu tihti juhtub.)

minu tuba kella ühe paiku öösel. mul polnud elus nii paha olnud, kui sel hetkel (selle ületas aga mõne tunni pärast lennujaamas hüvastijätmine...)

saara oli nii solvunud, et ei näidanud nägugi.

minu absoluutselt ületamatud ja suurepärasemad sõbrad. johanna ja pille-riin, näitamas üles 200% initsiatiivi mind saatma tulla. miljon kalli teile!!

BURKINA FASO, ma olin närvis.

ema kingitus, vist eesmärgiga minus iga kord seda vaadates kohutav koduigatsus tekitada. surikaat!!

mina nutsin sisemuses, taevas igal pool.

taevas oligi sellist värvi. ulme.

minu lähim eestlane järgneval aastal: eva

minu meelest on siin mu kohvrit näha :D

patrick ja yanick, saksa-šveitsi poisid

esimene matpakke saak, mille yfu vabatahtlikud meile lennujaama tõid. ja hea, et tõid - mul oli lõpuks kõht nii tühi, et ületas mu ärevusegi.

mul on süda nii paha. ma ei taha minna. (ma lähen. ma ei taha.) aaaaaaaaaahhhhhhhhhhh!

vikersund, buskerud

ma vedasin gretsuga (ecuador) viie sendi peale kihla, et ma saan endale pere pärast äraminekut. ühesõnaga, ma olin algusest saati päris kindel, et saan pere nii neli-viis päeva enne minekut. mida rohkem peresid leiti nii eestist kui norrasse minejatele, seda kindlam ma olin. vot siis.

30. juuli kell 16:51 (ärge küsige) helistas mulle yfu. sekundi murdosa jooksul, mis mul vastamiseks kulus, kujutlesin vestlust:

yfu: hei, elina! kuule, meil nüüd selline lugu, et sul jääb kahjuks see aasta norra minemata.

elina:

yfu: aga ehk saad sa minna talvest

elina:

yfu: semestriprogrammiga

elina:

yfu: või järgmine aasta

(elina: ma saan oktoobris 18

yfu: aa ei siis oled sa screwed)

elina: nutab sügavalt

(mu meel on üks veider koht.)

tegelik vestlus:

yfu: nonii, meil on sulle väga häid uudiseid!

elina: (raudselt peab veel mõne video tegema, mis aitab?) ee... okei?

yfu: sulle on pere!!

elina:

yfu: ma saadan sulle siis kohe meili peale pereinfo

elina: oi. oh. oh. oh! OHH!! aitääh! päriselt? päris päriselt?

yfu: jaa! neil oli päris palju pilte ka vist

yfu: miski miski

elina: (šokk)

pärast kõnet tahtsin helistada kõikvõimalikele inimestele. vaatasin hoopis pereinfi. OLIGI PERE.

ja siis hakkasin ma nutma. viskusin voodisse, peksin patja, karjusin ja nutsin vaheldumisi.

veerand tundi hiljem asusin bussile. kolmveerand tundi linnasõitu, millest esimesed pool nutsin kõvahäälselt. linnas käisin ringi taolise naeratusega, mis pani vast inimesed arvama, et olen eriti kõva crackilaksu all. absoluutselt ideaalne.

(te ootasite lühikirjeldust perest? ee... tere tulemast elina blogisse. vabandused!)

aga pere!!

noh, mainisin juba, et mu ootused olid supermadalad. nii et perest lugedes sain kreepsu.

mu ema (kirjanik!!!!!!) ja isa kes said mõlemad enne kohtumist kaks last, niisiis on mul õde ja kolm venda. maria, mu õde (21) kolib natuke pärast minu sinnajõudmist mehhikosse; vennaraasud on casper ja jesper ja mattis (tean, tean, pettumus - mulle on casperjajesperjajoonatan lauldud nii nädala), vanustes 11, 13 ja 14 (hihihii), noorim neist (casper) elab emaga oslos. teised kaks elavad mu kodus.

mul on neli maja. (mul on neli maja, mõistate? elumaja, stuudiomaja, maja vooditega (?) ja hütt.) meil on kass ja kassipoeg! elan vikersundis, maal, lähim bussipeatus asub seitse kilomeetrit kodust. vikersund on oslost tund aega lääne poole. uue kooli nimi on rosthaug videregående, ma hakkan käima 11. klassis ja kooli on 15,4 kilomeetrit. mu tänava nimi on øst-modumveien ja see on hiiglasliku järve kaldal. mul on playstation!! telekat pole. ma ei suuda ette kujutada midagi, mis võiks parem olla (või ehk see, kui mul oleks lähedane juuksurist (host)sugulane) ja MA OLEN NII ELEVIL.

kool ja kodu

ahhhhhhhh

ei oskagi praegu paremat pealkirja panna. mõtlesin-vaatasin, aga paremini mu sees toimuvat kirjeldada vist ei saagi. kõik on niivõrd segadusseajav:

• sain yfult mõni päev tagasi kirja, et (1) yfu norral on see aasta tavalisest raskem peresid leida, (2) nad tahavad pilte juurde, (3) samuti on neil mure su söömisharjumustega, palun vasta mõnele küsimusele. (ja mina olin veel nii kindel, et kui ma juba kala söön, siis norramaal probleemi ei tule. vot siis.)
• norra keele õppimine justkui läheb ja ei lähe ka. pidevalt tulevad pähe suvalised katked. samas, ausalt: ma ei viitsi. mulle tulevad pähe prantsuse- või venekeelsed vasted ja ma kaotan kogu aeg oma flashcarde ära.
• tuli ükspäev pähe, et ma ei hakkagi ju seda blogi iseendale pidama. või tädi aitale, või elerile, või empsile või sõpradele siit ja sealt nurgast. on ju veel võpid (võp = vahetusõpilane), kes seda loevad. hmm. mis ma kirjutan? keeruline on see värk.
• arvutan ja mõtlen ja norra on ikka hirmus kallis maa. eriti paneb mind muretsema see, et mu lemmikajaviide (kino) maksab seal kuus korda rohkem kui siin (nii 20e pilet.) 
• samas on sellele vastukaaluks nii-nii palju muud ilusat: mäed ja fjordid ja keel ja võrdõiguslikkus ja haridussüsteem ja külm ja brunost (mida ma veel maitsenud pole, aga ma armastan juustu, miks siis mitte ka seda veidrat magusat pruuni juustu?)
• üleeile vaatas kalendrist vastu 14. juuli -- paula sünnipäev ja täpselt kuu aega lennukile minemiseni. pakkimist pole alustanud, kohvrit ei ole, ei taha isegi mõelda. küll aga mõtlesin selle välja, et alustan trenniriietest ja jooksutossudest ja mahutan ülejäänu sinna ümber.
• tahaks veel 'h'sid pealkirja panna praegu. ahhhhhh.

ma tahaks väga olla see hall hiir -> luik (???), kellest ELOl räägiti, sest ma pole just kõige hämmastavam suhtleja. ma armastan väga-väga vau sidrunijäätise glasuuri. elan isa ja koeraga (taks, kelle nimi on saara), viimast jään vist eestist kõige rohkem igatsema.

enne norrat käis mu peast igasuguseid variante läbi, sest minu ainus kriteerium oli "euroopa" (ei tõmmanud mind muu (austraalia-aafrika ei tulnud lihtsalt pähe): holland (saara blogi, nii leidsin yfu), ghana (sinna mind ei lubatud), moldova (üks moldova tüdruk võpina eestis tegi esitluse), belgia (flaami keel nagu hollandiski; tegi koos moldova tüdrukuga esitlust), rootsi (mulle tegid valimispäeva ja paar infotundi liisu ja renar, rootsi keel on ka hingelähedane; aga kohad said täis), bulgaaria (soe ja mäed ja kirillitsa tähestik; vanuselimiiti alandati) ja uus-meremaa (lihtsalt see, et see on niii äge!; aga kohad said muidugi täis õhtu enne mu taotlusdokumentide teelepanekut).

kuidas ma siis norrani jõudsin? sain head nõu targalt inimeselt. tegin nimekirja kõigist yfu riikidest ja hakkasin kustutama neid, kuhu minemine mind üldse ei huvitanud või kuhu ei saanud minna (aasia, ameerika ja kohad-täis riigid). siis hakkasin välistama: vaatasin iga riigi nime pikalt ja mõtlesin. kustutasin. alles jäi neli-viis riiki ja panin kõigile kirja plussid ja miinused. norra jäi uhkelt seisma ühe miinusega: kallis. rääkisin isaga ja läksime lepinguvestlusele. panime sealsamas paika maksetähtajad ja sain näppu rahvusvahelise faili. nii sai norra valitud ja kevadel hakkasid kirjad laekuma: mis teha, kuhu minna, millal seda teha. ostsin amazonist norra keele õpiku e-raamatu ja järgmisena olin väike-maarjas 28.-30. juuni eelorientatsioonil.

ELO oli väga-väga kihvt. andis palju uusi nägusid ja nimesid (ehkki tihti mitte sünkroonis) meelde jätmiseks, süüa väikeste mägede viisi, infot nii, et pea plahvatas ja kõige lahedamaid mänge, mida ma näinud olen. (here we go with the big fat pony!)

ja lõppkokkuvõttes, mis ma norrast kõige rohkem loodan? ma loodan, et neil müüakse kirsikokat.*

helje (austria) tehtud pilt. mina vasakult teine, juustesse mattununa. hea mäng oli.
lõin väravaid!!! (vähe. aga lõin.) ELO.


*tarkusetera tulevikust: norras ei müüda üldjuhul kirsikokat.