Juhtub ikka, jah. Kultuurišokk pole taoline asi, mida selle toimumise ajal mõistab, aga ma üritan oma tegemisi ja nädalaid ikka võimalikult palju analüüsida, ja vahel tunnen ma kultuurišoki ära ka, teatud perioodides, kui ma norra ja eesti inimeste (eriti suhtumise) erinevuseid eriti tugevalt märkan või neist mõtlen.
Sellele pead sa ise vastuse leidma, Tija. :D
Ma ei tea, palju teised õpivad, aga mina õpin igatahes palju. Ma teen kõike kaasa ja olen algusest saati seda teinud, kodutööd ja projektid ja kõik. Need esseed ja presentatsioonid, mille ma VÄGA vigases norra keeles oma esimestel kuudel kirjutasin, on raudselt minu #1 põhjus, miks mu keeleoskus suhteliselt kiiresti arenes. Ma olen tegelikult tihti enne teisi valmis, sest neil on siin distsipliini nii vähe, et neil võtavad kõik asjad hirmkaua aega, ja siis ma olen arvutis ja telefonis (ärgem unustagem, et meil on pea igas tunnis läpakad laual ja avatud), sest ma ei taha olla
see inimene, kes klassile rohkem tööd juurde toob. :D
Ma võtan kooli iseenesest palju vabamalt, kui Eestis, sest mul pole hindeid vaja, ja mates andsin ma juba ammu alla ja seal ma ei tee pea kunagi asju väljaspool kooli, aga vabamalt võtmine on siin koolis tavaline. Kui mõni ülesanne (vananorra keel luuletustes, õõõõõõhhh) ausalt liiga raske on, siis ma ei tee seda, aga need on üldiselt erandid.
kas sa oled muid unenägusid ka viimasel ajal näinud? (ja mis on parimad?) (yeees unenäofandom minu poolt nagu arvata oli:D ja pean tunnistama, et ma naersin ka su une üle tiba rohkem, kui kohane...)
ma ei näe muidu üldse unenägusid! ma ei tea, miks, ja see on nii nõme ja kurb, aga kuna ainus, mida ma näen, on õudusunenäod, siis vast parem ongi, et nad harva esinevad. :D
kas loed norras palju ilukirjandust? mida ja mis keeles?
eeee... vähe, aga ma loen üldse viimasel ajal vähe, viimastel aastatel st. ma loen trenniraamatuid ja (jumal aita mind) self-helpi vast kõige rohkem, aga ma üritan ilukirjandust ainult norra keeles lugeda ja see on alati natuke hirmutav. aga nii ma inglise keele ära õppisin, küll õpin ka norra keele. :D eesti keeles ei saa ma siin üldse lugeda, ainult kivirähu "mees, kes teadis ussisõnu" on mul siin kaasas. nii et loen inglise ja norra keeles mõlemas. :D
mis on siis see kõige-kõige meeldejäävam hetk/päev, mis kohe esimesena norra ja vahetusaastaga seoses pähe kargab?
hgfkjbjbglgifuklhlj mul pole sellist hetke!! mulle tulevad kollektiivselt matkad pähe. need on kõik sarnased ja toredad ja ilusa vaatega. ilusad vaated tulevad ka pähe. :D ma loodan, et leian selle
erilise hetke veel oma järelejäänud 80 päeva (:() jooksul.
nendest kohtadest norras, kus oled käinud, milline on kõige kaunima loodusega ala? milline linnadest on lemmik ja miks?
lemmiklinn on bergen! nii ilus, nii mõnus ja tore. kõige ilusam loodus on olnud rongisõidul bergenisse, ja see on tõesti hämmastav. ma pole ise veel päris kõrgetes mägedes käinud, see oleks raudselt mu lemmik, aga mu lemmikloodusega ala on ehk ühelt matkalt nähtud...
edit: käisin mägedes. kõige, kõige, kõige ilusam:
(gaustadblikk, vaade suvila tagaõuest, 900 meetri kõrgusel. päike põletab ja lumi on igal pool ümber.)
kas oled enda sees selliseid väga konkreetseid muutusi täheldanud siin vahetusaastal viibides? milliseid? (see on küll natuke isiklik küsimus, nii et kui ei soovi, ära vasta!!)
ma olen palju enesekindlamaks muutunud. ma ei pane seda igapäevaelus tähele, sest kõik tundub samasugune olevat, aga kui meenutan endale asju, mida enne vahetusaastat või selle alguses kartsin öelda ja teha, tundub see naeruväärne -- need on ju nii elementaarsed, lihtsad asjad. võõrastega rääkimine. klassi ees esitlemine. kõik, mis eestis hirmus oli -- ma olen seda kõike nüüd teinud, ja keeles, mida ma poolikult räägin, ja miski sellest ei tundu ei keeruline ega hirmus, sest ma teen seda ju oma keeles.
pane hinnang oma vahetusaastale, aga mitte number, vaid värv. tähendab, pane värving. mis värvi see aasta kõige rohkem meenutab?
roheline!! lootus ja värskus ja kevad ja uuenemine ja loodus ja kasvamine!
mis sa arvad, mis on esimene asi, mida eestisse jõudes tegema tormad, kui esimene suur reisiväsimus möödas on?
maale vanavanavanematele külla! :D ja muidugi kõiki kohti üle vaatama. coca cola plazasse. vapianosse. eati. vabaduse väljakule. pikale jooksule oma vanadel radadel. iiiiip!
kui osalesid nanowrimos, siis mil määral norras viibimine su romaani mõjutas?
osalesin! ma kirjutasin noortest eestis, ja huvitav oli seda teha, kui mul endal sellest kaugus oli. paljud eestikeelsed sõnad tundusid imelikud. kirjutamise ajastus oli ka huvitav, ja teises kohas, kui tiskres, magamistoas kirjutamine oli huvitav. nendest inimestest sain inspiratsiooni, kellega siin kohtunud olen. aga mingit suurt vahet polnud, vähemalt nii ma arvan.
mis on siiani olnud parim avastus norra muusikamaastikult?
kings of convenience!!!!!!!!!!!!!
(kui see vaadatud, siis: homesick, the build-up, stay out of trouble <3)
Kuidas norrakad välismaalastesse suhtuvad?
Minu kogemuse järgi on see kahte pidi. Neile, kes tulevad idaeuroopast, vaadatakse ülalt alla -- nähtavasti varastavad nad kõige rohkem ja teevad töid palju odavamalt, kui norrakad (mõtle soomlaste suhtumisse kalevipoegadesse). Neid, kellel tumedam nahavärv, või kaugemalt tulnud, (palestiinlased, somaallased jne), hoitakse palju rohkem. Norra noorte jaoks on huvitavad pea ainult ingliskeelsed riigid ja inimesed, kes neist tulevad. See on minu kogemus olnud igatahes. Samas, üldiselt -- siin on väga, väga palju immigrante, ja neisse suhtutakse palju paremini ja kenamini, kui Eestis.
Ja mind kui veganit huvitaks väga missuguseid taimetoite seal süüakse.
Minu pere sööb põhiliselt kala, kuna ma liha ei söö, niisiis ma pole päris kindel. Ma olen siin sojahakkliha ja sojaviinereid söönud, mis maitsesid väga hästi (mu esimene ja viimane mälestus sellest on Eestist 3 aastat tagasi, kui olin just taimetoitlaseks hakanud ja mis oli jubeda maitsega), aga üldiselt on taimetoitu rohkem ja odavamalt saada, samamoodi pulbritena ja külmutatuna, nagu muu toit siin.
Kas emakeel kõlab veidralt? Ning kas mõni teine võõrkeel on ka rooste läinud? :)
Eesti keelega on asjad täitsa kenasti. :D Inglise keele grammatika on mul harjutamise puudumise tõttu kehvenenud, rääkimine on kindlasti sujuvam ja parem. Vene keel on täiesti kadunud. Piinlik.
Miks peaks tulevane vahetusõpilane oma sihtmaaks just Norra valima?
Norras on perekond oluline. Õhtusööki süüakse iga õhtu koos, käiakse matkamas ja väljasõitudel ja ollakse palju rohkem koos, kui Eestis. Norra keel on NIIIIIII kihvt, nii raske ja samas nii lihtne õppida ja norra keelt osates mõistad sa kirjutatud taani ja räägitavat rootsi keelt. Siin on igal pool mäed, kogukond/ühiskond on nii kokkuhoidev -- väikesed ja suuremad traditsioonid all around, quizidest põhiseadusepäevani -- ja siin on nii palju vabadust -- keeli ja nahavärve ja uske on palju erinevaid, kõik on võrdsed ja erinevus siin ausalt rikastab. Loodus on lõpmata ilus, mäed ja fjordid ja jõed ja metsad ja kõik. Norra on riik, mida tasub tundma õppida.
Kas tunned, et tegid vahetusaasta alguses mõne vea või oleksid pidanud teisiti alustama (loe: millist nõu annad tulevastele võpidele, et nad saaksid oma vahetusaastat täielikult nautida)?
Ma oleks pidanud endast bigger dealina tundma. (Ma ei oska seda muudmoodi kirjeldada, sorri :D) Mitte üritama kõigega ise hakkama saada, vaid laskma kõigil end juhatada ja aidata, et nii inimestega (eriti koolis) jutu peale saada. too austraalia võp, kes mu klassi tuli, tegi seda ja tal oli niiiiii palju kergem kõigiga rääkima hakata. näiteks see, et ma olin väga vaikne alguses, sest ma tahtsin norra keelt rääkida, aga ei osanud. oleks pidanudki kõik seks ajaks inglise keelt rääkima panema, et terve kool kuuleks, et neil on võp -- sest keegi ei tea minust, aga teistest võpidest koolis teavad ja huvituvad. tuleb
omada seda, et oled vahetusõpilane, oled äge ja oled enda mugavustsoonist tuhandete kilomeetrite kaugusele sõitnud.
