ei oskagi praegu paremat pealkirja panna. mõtlesin-vaatasin, aga paremini mu sees toimuvat kirjeldada vist ei saagi. kõik on niivõrd segadusseajav:
- sain yfult mõni päev tagasi kirja, et (1) yfu norral on see aasta tavalisest raskem peresid leida, (2) nad tahavad pilte juurde, (3) samuti on neil mure su söömisharjumustega, palun vasta mõnele küsimusele. (ja mina olin veel nii kindel, et kui ma juba kala söön, siis norramaal probleemi ei tule. vot siis.)
- norra keele õppimine justkui läheb ja ei lähe ka. pidevalt tulevad pähe suvalised katked. samas, ausalt: ma ei viitsi. mulle tulevad pähe prantsuse- või venekeelsed vasted ja ma kaotan kogu aeg oma flashcarde ära.
- tuli ükspäev pähe, et ma ei hakkagi ju seda blogi iseendale pidama. või tädi aitale, või elerile, või empsile või sõpradele siit ja sealt nurgast. on ju veel võpid (võp = vahetusõpilane), kes seda loevad. hmm. mis ma kirjutan? keeruline on see värk.
- arvutan ja mõtlen ja norra on ikka hirmus kallis maa. eriti paneb mind muretsema see, et mu lemmikajaviide (kino) maksab seal kuus korda rohkem kui siin (nii 20e pilet.)
- samas on sellele vastukaaluks nii-nii palju muud ilusat: mäed ja fjordid ja keel ja võrdõiguslikkus ja haridussüsteem ja külm ja brunost (mida ma veel maitsenud pole, aga ma armastan juustu, miks siis mitte ka seda veidrat magusat pruuni juustu?)
- üleeile vaatas kalendrist vastu 14. juuli -- paula sünnipäev ja täpselt kuu aega lennukile minemiseni. pakkimist pole alustanud, kohvrit ei ole, ei taha isegi mõelda. küll aga mõtlesin selle välja, et alustan trenniriietest ja jooksutossudest ja mahutan ülejäänu sinna ümber.
- tahaks veel 'h'sid pealkirja panna praegu. ahhhhhh.
ma tahaks väga olla see hall hiir -> luik (???), kellest ELOl räägiti, sest ma pole just kõige hämmastavam suhtleja. ma armastan väga-väga vau sidrunijäätise glasuuri. elan isa ja koeraga (taks, kelle nimi on saara), viimast jään vist eestist kõige rohkem igatsema.
enne norrat käis mu peast igasuguseid variante läbi, sest minu ainus kriteerium oli "euroopa" (ei tõmmanud mind muu (austraalia-aafrika ei tulnud lihtsalt pähe): holland (saara blogi, nii leidsin yfu), ghana (sinna mind ei lubatud), moldova (üks moldova tüdruk võpina eestis tegi esitluse), belgia (flaami keel nagu hollandiski; tegi koos moldova tüdrukuga esitlust), rootsi (mulle tegid valimispäeva ja paar infotundi liisu ja renar, rootsi keel on ka hingelähedane; aga kohad said täis), bulgaaria (soe ja mäed ja kirillitsa tähestik; vanuselimiiti alandati) ja uus-meremaa (lihtsalt see, et see on niii äge!; aga kohad said muidugi täis õhtu enne mu taotlusdokumentide teelepanekut).
kuidas ma siis norrani jõudsin? sain head nõu targalt inimeselt. tegin nimekirja kõigist yfu riikidest ja hakkasin kustutama neid, kuhu minemine mind üldse ei huvitanud või kuhu ei saanud minna (aasia, ameerika ja kohad-täis riigid). siis hakkasin välistama: vaatasin iga riigi nime pikalt ja mõtlesin. kustutasin. alles jäi neli-viis riiki ja panin kõigile kirja plussid ja miinused. norra jäi uhkelt seisma ühe miinusega: kallis. rääkisin isaga ja läksime lepinguvestlusele. panime sealsamas paika maksetähtajad ja sain näppu rahvusvahelise faili. nii sai norra valitud ja kevadel hakkasid kirjad laekuma: mis teha, kuhu minna, millal seda teha. ostsin amazonist norra keele õpiku e-raamatu ja järgmisena olin väike-maarjas 28.-30. juuni eelorientatsioonil.
ELO oli väga-väga kihvt. andis palju uusi nägusid ja nimesid (ehkki tihti mitte sünkroonis) meelde jätmiseks, süüa väikeste mägede viisi, infot nii, et pea plahvatas ja kõige lahedamaid mänge, mida ma näinud olen. (here we go with the big fat pony!)
ja lõppkokkuvõttes, mis ma norrast kõige rohkem loodan? ma loodan, et neil müüakse kirsikokat.*
 |
| helje (austria) tehtud pilt. mina vasakult teine, juustesse mattununa. hea mäng oli. lõin väravaid!!! (vähe. aga lõin.) ELO. *tarkusetera tulevikust: norras ei müüda üldjuhul kirsikokat. |
