yfu høstsamling ehk sügiskohtumine

adrian - magdalena - dennis (sakslased)

paremal kollases jorens (läti), esiplaanil "enne kallistust" livia (brasiilia) ja mario (ecuador) :D

järv, kust vett saime. ja balloon (tai.)

norra vabatahtlik, kelle nime ausalt ei suuda meenutada, aga vasakul mina, parajasti selgitamas oma vaateid feminismile ja seda, et võin istuda jalad nii harkis, kui tahan. oeh. pildil ka tacojuust ja salsa ja eriti nurgas siiri. :D

vabatahtlik ingrid ja adrian

yfu høstsamling leidis aset rolandhyttas, pool tundi oslo s-ist (see on oslos asuv lennu-, rongi- ja bussijaam, väga ökonoomne). hytta on mägimaja, tihti veeta, natuke vähem tihti elektrita. hütt. aga ilus, eesti mõistes uus - norras on aga ka 30 aastat vanad majad väljanägemiselt uued.

niisiis, laupäeva hommikul asusime hostisaga kodust sõitma, mina klammerdumas liitrise termose külge. nohu oli kohe eriti kõva. võtsime hokksundist jani peale ja jõudsime pool tundi varem oslosse. seal nägime kohe jorensit (läti) ja liviat (brasiilia), kellega kõmpisime natuke oslos ringi, käisime mcdonaldsist läbi ja siis läksime kõigi oslo piirkonna vahetusõpilastega (kahekümne kanti oli meid) bussi peale. hyttas panime oma kotid-kohvrid-magamiskotid ülakorrusele ja asi algas.

sõime lõunat, rääkisime gruppides sellest, kuidas läheb, kuidas pered. päris kurbasid lugusid oli, mõned olid juba peregi vahetanud, aga üldine mulje oli, et hästi läheb. aga juba selle kahe kuuga on meil kõigil eri rahvustest ja eri maailmavaadetega inimestel kohutavalt palju ühist tekkinud. sest me kõik üritame norrakad olla, samal ajal enda rahvust hoida ja endile uut elu luua vana unustamata. tasakaalu leida pole raske.

jan ütles, et tema meelest ei peagi vahetusaasta kerge olema. jumala hea point. seda aktsepteerides on hoopis lihtsam elada.

ja nii see päev läks - minu jaoks tundes kohutavalt suurt rõõmu sest, et me oleme kõik yfukad ja eri inimestega rääkides kõigest, mis pähe tuli. minu grupis oli mario (ecuador), kes norra tulles ei rääkinud üldse ei norra ega inglise keelt. nii-nii-nii supertore oli kuulata teda jumala vabalt inglise keeles rääkimas ja kui ta ütles sõna "biodiversity" (bioloogiline mitmekesisus), oleks ma teda kallistada võinud - niii hea! nii tore! nii yfu! tahtsin talt mitu korda gretsu kohta küsida, aga kui mina eestis olevate võpide kohta midagi ei tea, siis vaevalt tema ka ecuadori omade kohta teab.

õhtusöögiks olid tacod! hästi pikk ja lõbus õhtusöök oli, aga selle lõppedes olin mina küll rampväsinud ja nohune, nii et suundusin ülakorrusele, kus rääkisin pikalt-pikalt elisega (flaami belgia), kes on juba kooli lõpetanud ja norras on russ (gümnaasiumi 3. klass).

magamine oli omaette nali. ülakorruse põranda katsime madratsitega ja kõik üritasid end oma magamiskotiga kuskile mahutada. mina, jan ja siiri (soome) olime vist küll kõige pikemalt üleval, üks hetk maailma totakamaid nalju tehes, teine hetk maailma saladusi arutades. uni oli kusjuures super, oma kaheksa tundi sai magada (aitäh, yfu!) ja hommikuks olime kolm musketäri valmis, käisime järve ääres hambaid pesemas ja tegime veel natuke huumorit. mõlemad lõunad ja hommikusöök olid muuseas leib-sai-leivakate. iga kord läks kaubaks 800g nutellat.

jube kipa oli taolist asja tunda-näha. nii palju eri rahvusi koos, kõik (vähemasti üksteisega) superavatud ja kõik on sõbralikud. vahetusõpilase identiteet on üks hämmastav asi. siiani tuleb see meelde, mis seal räägitud sai, aga põhiliselt meenub too ühtsustunne. ei suuda ära oodata yfu keskaastaseminari, kui saab neid kõiki, kellega yfukal kohtus, koos näha. :')

pühapäeval kella neljaks olime tagasi. saatsime jani ja jorensiga siiri bussi peale ja elise rongi peale, endil plaanis koos pooleteise tunni pärast mineva bussiga koju minna. niisiis kõndisime aker bryggele, kust jorens laeva peale läks, tee peal oslo eri kohtades ringi vaadates. mina fangirlisin kõike suurlinnalikku, sest külaelu on mulle uus ja vahel kisub see väga igavaks. saime aker bryggel absoluutselt suurepärast jäätist, uhkest kohvikust subway küpsiseid ja KIRSIKOKAT! vapianot nähes sain krambid ja olin juba valmis bussist maha jääma ja kaks tundi hilisemaga minema, aga hindade ja jani veenmise combo rahustasid mu maha. bussist jäime ikkagi maha, nii et käisime hoopis ooperimaja vaatamas (superuhke ehitis) ja siis soovitas jani hostisa rongiga tulla, nii et läksime siis, mõlemad tolleks hetkeks rampväsinud, rongiga hokksundi. kohtusin seal jani hostisaga, kes oli hästi armas ja tore ja had some balls (tagaistmel oli oma 15 jalgpalli). sealt ostsin 15 krooniga (kaks eurot) pooleliitrise koka, olin jube imestunud, et niiii odav ja läksin siis sealt bussi peale. vikersundi sõitis kolmveerand tundi. öised bussisõidud on nii-nii ilusad!

hea oli. väga hea. kaamera oli mul kaasas, aga ma ei viitsinud ses varjulises hyttas eriti mässata, nii et jätsingi ta kotti. postituses olevad pildid on mattiase (norra vabatahtlik, käis ghanas) ja nooni (tai) omad. poindist saate aru. käisin photoshopiga üle, sest ma olen võimatu. igatahes, näeme varsti!