üleeile hommikul istusin köögilaua taga, kuus tundi und mind tusaseks tegemas ja kulus õige mitu minutit, et ma mõistaks, et see polnud tusa põhjuseks ja et juba ärkamishetkest saati oli midagi, mis kriipisi. vana härra koduigatsus. TAHAN ISSI JUURDE MINNA, tahtsin ma karjuda. selle asemel nähvasin, et magasin halvasti, sest mu tuba on liiga külm ja näksisin väikese ampsu võileivast, mis maitses täpselt kui papp, ja siis pillisin terve ülejäänud hommikusöögi – haa, küll on kena, eks? ai, kui valus see oli.
sest vahetusaasta oli algusest saati vaid pisike osa sest kõigest. minu jaoks oli oluline sponsorite otsimine (lol), valimispäeval käimine, blogi pidamine, uus keel suus ilma suurema vaevata, vabatahtlikuks saamine, uued yfu sõbrad kodus eestis, märk "olen vahetusõpilane" mu otsaesisel……. ausalt. vahetusaasta ise oli teisejärguline. ja nüüd ma elan seda ja saan lõpuks ka aru, et see ongi see. need ongi need hetked, need emotsioonid ja need mälestused, mis kõik muu kaasneva loovad. ja praegune on oluline, see aasta on ainulaadne ja erakordne.
tahtsin täna blogi kirjutada, nii et vaatasin inspiratsiooniks eelmise aasta blogisid, ja pähe tuli järgmine: kas ma tahaks nüüd koju minna? justnagu oleks ma tulnud norra semestriprogrammiga pooleks aastaks? ja siis mõtlesin, et jap, tahaks küll. tahaks küll. piisab küll sellest. tuli pähe kõik, mida eestis teha saaks, meenusid inimesed, keda näeks. pähe tuli saara soojus ja see, kuidas mulle meeldib tiskres jalutada ja hommikuti lumes joosta. ahhh. kodu. ja siis tuli mulle pähe miskit hoopis muud.
püha lehm, kuidas ma järgmised pool aastat norras olla tahan. mul on nii palju seiklusi, mis mind ees ootavad, palju "esimesi" ees. palju inimesi, kellega sõbraks saada, palju pilte, mida teha, palju õhtusööke, mida hostperele valmistada. palju uusi ideid, mida saada, kohti, mida näha. tuli selline möirgav tunne/mõte/asi sisemusse – ma armastan norrat! see aasta on minu oma, see on oluline ja see on ainus omalaadne. mul on nii palju, mille naha alla pugeda. palju, millel lasta omaenda naha alla pugeda. jeg elsker deg, norge! ja, jeg vet, dere ikke sier "elsker", det er sterkt, men det føles sterkt og viktig og… jeg er glad i tacos. men jeg elsker norge.
olen täna kodus, et külmetus endast välja saada, ja vot taolised mõtted tulevad pähe. ei millestki suurest, ei ühestki erakordsest sündmusest. "leia rõõmu väikestes hetkedes, sest kunagi vaatad tagasi ja leiad, et need olidki suured hetked."
just nii.
awwww yeah u go gurl
VastaKustuta