päris hullud kolm päeva olid.
kui mind (vabaduse väljakul suu ammuli vabaduse risti vaatamas, TIKi ustest sisse minemas, vapianos söömas, plazas orlando dicapriot korrutamas ja kõõksumas, bussis number 22 sõitmas, sõbrapäeval kollaseid roose ostmas või telekast sushi cati reklaamis) nägid, siis ei tabanud teid ajutine meeltesegadus ega kedagi -- ja kui kuulsite kuulujutte, et "elina tuli eestisse hambaarsti juurde", siis jah. just nii see oli.
vahetusõpilase koha pealt mitte just parim käik -- pole meil, yfukatel, ju lubatud kodumaale minna, kui just matust või muud väga tõsist ei ole. isiku koha pealt oli see väga mõnus käik -- rääkimata sellest, kui pehme oli magada oma satiinlinadega voodis, oma koeraga oma lemmiktänavaid pidi jalutada, oli ütlemata suurepärane näha oma uskumatult suurepäraseid sõpru (muuhulgas hannat*), ja kuigi te olete mulle igavesti kallid, siis kõige suurem rõõm oli siiski näha oma vanemaid (minge vahetusaastale ja proovige vaid mitte oma vanemaid oi-kui-väga hindama hakata)!! tegin läbi terve aja seda, mida peaksin oma vahetusaastaga rohkem tegema -- võtsin igast hetkest viimast, ja nii ei tundunudki see aeg nõnda lühike.
ja kui norras olen ma alati suurim külmavares, siis eestis oli mul kogu aeg nii-nii palav, eriti siseruumides. heheh.
kui loete teiste võpide blogisid, on meehati tsitaat "how lucky I am to have something that makes saying goodbye so hard" teile kindlasti tuttav. ja tore, lõpmata tore, oli näha, et see kehtib minu puhul mitte vaid vahetusriigi puhul, vaid ka eestiga. :)
lahkumine oli kurb, aga kuna ära saatis mind seekord vaid pappa, oli see natukene lihtsam kui 14. augusti ärasõit. ise ka ei usu, aga tunne läks väga heaks tegelikult juba poole lennusõidu pealt. isa ütlus (ma teen tast kunagi tsitaadiraamatu), kui emps minu viimase õhtu kurva tuju peale arvas, et "ainult neli kuud pead veel norras olema" -- "neli kuud on sul võimalus seal olla" annab kõvasti motivatsiooni. oslo rygges maandudes oli tunne, et olen nüüd koju jõudnud ja tundsin taas seda, mida esimest korda norra tulles -- siin on niiiiiiii hea õhk. isegi lennujaamas.
laupäeval seiklesin natukene veel oslos, käisin tänavail ja poodides ringi eesmärgiga leida põhjuseid oslot/norrat armastada ja sõitsin siis koju ära. lumi oli ikka veel maas ja praegu paistavad taevast tähedki. olen terve päeva veetnud voodis end väga antiklimaatiliselt tundes, aga ei -- hea on. lõpetuseks -- suur-suur tänu kõigile eesti sõpradele, kes minuga kokkusaamiseks aega leidsid. eriline aitäh tijale "welcome to estonia" sildi eest. :D
* sobib? ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
hei-hei, tore näha!