üks vana vahetusõpilane ütles mulle, et jaanuar on enamike vahetusõpilaste jaoks see paikapanevaim kuu.
ma olen täiesti nõus. jaanuar oli seni vast kõige raskem kuu, aga õpetas ka kõige rohkem. näiteks seda, et mul pole vaja enda jahedate klassikaaslaste heakskiitu taga ajada, kui paremini sujub naabritüdrukute, vendade ja vaid üksikute klassikaaslastega ning -- taas tollelt targalt endiselt vahetusõpilaselt -- sõprus vajab tugevamaid alustalasid kui "oh, sa oled välismaalane." raske on end mitte kibedasti tunda, kui ma vaatan meie klassi ümber austraallase inglise keeles roomamas, aga eks ühel hetkel kaob ka see.
 |
| ennustus minu kooliaasta lõppemisest |
minu jaoks on asi alati olnud isiklikus kasvamises, kogemustepagasis, mille norrast (või vahetusaastast üldiselt) saan. ma pole kunagi varem olnud korraga nii kindel ja teadlik selle suhtes, mida ma teha tahan. kelleks saada tahan. ma olen kuus kuud mägedest üles ja alla rühkinud ja samal ajal, kui gretsu ecuadoris või kaisa brasiilias suve naudivad, muutun mina tänapäeva eskimoks. ma olen nii tänulik, et ma siin olen.
sest küll ma veel soojale liivalegi jõuan.
uudiseid minu elust: käisin laupäeval (super ilm!) esimesel korralikul skituril - murdmaasuusad ja puha. umbes kaks kilomeetrit,
 |
| umbes nii ma maandusin, aga suusad olid pikemad |
küngastest üles ja alla terve tee. õppisin lendama, aga mitte maanduma. kuuest kukkumisest viimasel kukkusin oma vasaku käe peale nii, et hakkasin kolmandat korda nutma - esimest korda valust, mitte vihast või frustratsioonist. käsi ei liikunud terve ülejäänud päeva ja nüüdseks on lihtsalt valus asjadest haarata ja pool käelaba on üks suur sinikas. aga uskuge või mitte, motivatsiooni uuesti minna ja suusatamine ära õppida on mul küllaga. ;)
PS -- ilm: sarnaneb eesti omale, aga lumi on maas, suusatada saab, aga libe on. vahel sajab vihma, vahel lörtsi, vahel on väga ilus pilvitu ilm (seda lõusta pole ma kuid näinud). temperatuur nulli lähedal, -5 kuni +5. jääd on palju. kui minust kuninganna saab, võite mind kutsuda Elina Jääkõndija. (norra esimese kuninga nimi oli Harald Juuksevärv.)
minul oli ka jaanuar kõige raskem kuu, palju erinevaid emotsioone. ja eneseotsimist, mis kestab ilmselt veel lõpuni, aga mingid asjad on selginenud siiski. vahetusaasta ikka pagana huvitav, mis ta inimesega teha võib
VastaKustutaElina, ära oma klassi pärast yldsegi põe (ega sa vist ei põegi väga). Minu koolis siin on Itaalia tydruk, ja olgeme ausad, Itaalia on sada korda lahedam kui mingi Eesti, millest mitte keegi midagi ei tea. Ehk siis kõik hakkasid selle Itaalia tydruku ymber tiirlema ning mina jäin sõnaotseses mõttes yksi. Ja klassis olid kõik nii kylmad ja tuimad minu vastu kui samas Itaalia plixi kaasati ja kutsuti kõikidesse tegevustesse. Algul oli kyll mingi hull kadeduseuss aga ausalt öeldes nyyd on mul nii suva kui yldse olla saab oma klassist. Nii kaua kui mul on mujal sõpru, väljaspool kooli ning klassiruumi, on kõik OK! :) Yhesõnaga soovin sulle edu ja kannatust!
VastaKustutaPS: kadestan su eskimote ilma nii kohutavalt praegu, Tai kyttis end kuumaks jälle, õh.