palju õnne jää, ausalt

meil on siin soojemaks läinud, mis talvises (ja kevadises ja sügiseses) norras tähendab vaid üht: jää! jipikajee. mul võttis mäest alla minemine (kodu on mäe peal, buss läheb otse sealt alt) tavalise kolme–nelja minuti asemel umbes kümme ja neid minuteid saatsid vali ja värvikas eestikeelne ropendamine, vahepeal kümme meetrit tagasi üles jooksmine ja siis lumme viskumine, sest mu hostisa ajas mind traktoriga taga, ja kurgus pitsitav nutt. ostsin siis vikersundist kahe bussi vahel oodates endale vaatamata oma täielikule pankrotile (palju õnne mulle, eks – 'palgapäev' on neljateistkümnendal) ühe kokakoola (mida ma pole juba keskaastaseminarist saati ostnud, sest lubasin evale :D) ja istusin esimest korda üle kolme või nelja kuu bussipeatuses, õues, bussi oodates. mõnus–mõnus–mõnus soe ilm oli juba hommikul!! 

kooli jõudsin conniega samal ajal ja temaga oli hästi lõbus, nagu alati, ja mulle tuli pähe, et seda jää–lugu oleks võinud varahommikul hoopis naljaga võtta. igatahes läksime koos kooli, rääkisime sellest, et ta klassi vahetab (läheb tervise– ja sotsiaalklassi, kus mari emiliegi käib, sest muidu peaks ta teist klassi kordama) ja olin kurb, sest ta on mul bioloogias pinginaaber, ja absoluutselt ka minu lemmik. nii lõpmatult tore on temaga! :D

inglise keel hakkab mulle aina rohkem meeldima. sain oma d.h. lawrence "sons and loversi" eile õhtul läbi, nii et tegin selle kohta esitlust samal ajal, kui teised lugesid 1984 (kuna see on mu lemmikraamat ja ma olen seda nii 4–5 korda lugenud, anti mulle teine raamat lugeda), ja ahhhh, nii huvitav ja nii mõnus, oedipuse kompleks + autorianalüüs.

siis oli veel ajalugu ja matemaatikat (milles on ülehomme töö, mille jaoks ma tegelikult praegu hoopis õppima peaks…) ja trenn (niiiii hea!!!) ja siis tulin mari emiliega (kellelt sain maailma parimat šokolaadikooki, i kid u not) koos koju ja teise bussi peal ühinesid meiega jesper ja camilla (mari emilie väike õde), oli kjempemoro ja siis lükkas jesper mind mäest üles koju kõndides neli või viis korda lumme ja kuna nii soe ja päikeseline oli (nüüd, pool kuus, on juba pime), siis oli see ainult natuke külm, aga väga naljakas. reason #1 to strength train: become stronger than your 14–year–old brothers……

nädalavahetusest nii palju, et pühapäeval käisin ansami kahekümnendal sünnipäeval, mis oli kolm tundi

üks neist sadadest piltidest ansami sünnipäevalt

pikk. tund aega tacosid ja kooki, pool tundi kõhutantsu ja salsat (ehh… palestiinlased ja tšiilikast connie…) ja poolteist tundi iphonedega piltide tegemist. oh sa jessas, ausalt. toredam osa päevast oli see, kui mu hostema telefonile kaks tundi ei vastanud, nii et ma läksin connie koju ootama, kuna mujal seda teha ei saanud (mäletate, norras on pühapäeviti kõik kinni) ja seal olime nii kaks tundi, tegime plaane pitsapeoks, oslos käimiseks ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. nii, nii, nii tore, et ta olemas on. :D

ühesõnaga on ilus, soe, ja mul pole see nädal enne neljapäeva aega kirjutada, sest jeesus, kui palju on mul mate tööks ja bioloogia tööks (neljapäeval) õppida. aga teie olge tublid ja….

näeme 12–14 veebruar ;)