hästi tore aeg, palju rohkem tähistamist, kui eestis. keedumunad on sibulakoortest kollased, inimestel on puhkused, kõikjal on väikesed märgid, et on pühadeaeg. mulle meeldib see ehk rohkemgi, kui jõulud. või isegi päris kindlasti. jõulud on klaustrofoobsed: kõik saavad lõpmata palju kingitusi, paljud neist kallid, kõik on kokku surutud liiga väikeste söögilaudade taha. aga lihavõtted? ilusad, täis õhku ja valgust.
ja kõikjal on kollased küünlad. ilus.
ja lilled.
kaheksaastane lihavõttekana ja moi
kõikvõimalikud quizid ja trivial pursuitid on hästi populaarsed. "lihavõttepähklid", iga õhtu läbi pühadeaja, et pere saaks teleka ees küsimustele vastata, ja kell 23:05 vastuseid vaadata. siin on 200 küsimust paljudel teemadel, mina lugesin neid ette ja me käisime kõik läbi.
lihavõttemartsipan on just nagu jõulumartsipan, aga seest kollane ja nonparellidega kaetud.
meil oli terve aja uskumatult ilus ilm: sinine taevas, kõrvetav päike, paks lumi. mäed. jalutasime.
ja iga viimne kui päev käisid teised suusatamas. mina jäin kohapeale, jõin kokat ja lugesin insurgenti ja allegianti.
kolmel päeval neljast grillisime õues.
viimane õhtu. viinerid ja sojaviinerid, viimased mulle ja võõrustajate lõuna-aafrikas doktorikraadi tegevale tütrele, kes vaheajaks koju tuli.
ja lihavõttemuna, mis mulle ja stinele, eelmainitud tütrele, peideti. me pidime need üles leidma. ma leidsin esimese pea kohe padja alt, aga teist otsisime pool tundi, enne kui selle sealtsamast kõrvalt, teise padja alt leidsime. täis kommi ja šokolaadi, mida siis peredega jagasime.
ma teen oma mägede-reisist veel ühe postituse, aga tahtsin seda püha eraldi rõhutada: mul on lihavõtetele mõeldes seest nii soe, sest mina pole neid kunagi varem tähistanud ja see oli lõpmata tore, see, mida norras kutsutakse kos. väga tore kevadvaheaeg on olnud. homme on viimane päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
hei-hei, tore näha!