kevadvaheaeg I: gaustadblikk

see postitus tuleb kahes tükis: gaustadblikk, esimene mägimaja, kus kevadvaheajal olime ja norefjell, teine mägimaja.

I

mul on vahetusaastal sattunud õnn elada kõrvuti majades kahe kihvtima hosttädi- ja onuga. emaõde ja tema mees. hilde ja erik. kevadvaheajaks kutsusid nad meid kaheks päevaks oma mägimajja kahe tunni kaugusel kodust. ma polnud päris kindel, mida oodata. pakkisin suusad ja -saapad ja plätud kaasa ja asusime teele. ilm oli tusane: külm, märg ja hall. aga esimene pool vaheajast oli juba nii tore olnud, et sest polnud asja. 

majad külas meie sihtpunkti all orus. sealt oli umbes veerand tundi autoga üles sõita, et jõuda nii kõrgele, et seal polnud suurt muud kui mägimajad ja mäesuusakeskused.

hilde ja eriku juures. perepilt, hehehe.

mu hostema ütles mulle enne, et too mägimaja on seest ilusam kui meie maja. (ja meil on superilus maja.) ehh... tõsi ta on. ei mingit ubrikut, tegemist oli kohaga, kust ma juba saabumise hetkel lahkuda ei tahtnud.

hommikusöök/lõuna pärast kohalejõudmist -- brunost, tavaline juust, natukene kuivikuid, kohv ja lavašimoodi rullid brunosti või siirupiga. siiani näen unenägusid sellest söögist. väga-väga hea.

ilm oli selline ja lund oli palju. kodus olime just 20 kraadiga harjuma hakanud.

lihavõttenartsissid verandal.

natuke hiljem tehtud pilt, kui vaprad kolm (hostvanemad ja hilde) olid lörtsist hoolimata turile, samal ajal kui mina ja erik toas olime ja ma monty python & the holy graili vaatasin. tagasi tulles asus mu hostisa lund kaevama ja naasis veerandtunni pärast võidukalt: maja kõrvale paksu lumme oli nüüd tekkinud pink. lambanahad peale ja sellest sai üks päris kihvt vaatepilt. ilm selgines ka õige varsti, päike hakkas vaikselt kõrvetama ja suured jõid õlut. elina nautis kokat.

pärast seda nautisime lihtsalt olemist, mina lugesin ette 200 küsimust (lihavõtteeri, muidu jääb see arv 10 ja 15 vahele) maast ja ilmast, millest väga paljudele vastusedki leidsime. ma sirvisin läbi ka ühe raamatu lindudest, kus sai iga linnu häälitsust kuulata. mõtlesin oma põhikooli bioloogiaõpetajale.

õhtuks hakkasid mu hostema näpud taas sügelema ja terve kamp viidi veel ühele turile. ma olin skeptiline... kuni ma vaadet nägin.

ja nii terve tee. käisime mööda suusaradu ja ma muutusin kohe eriti elevaks homse eesootava mäesuusahommiku peale.

pärast suurepärast hommikusööki (pange tähele kollase värvi üledoosi) sõitsime suusabaasi poole. see oli kolmas kord, kui norras mäesuusad alla sain, ja vaieldamatult parim. päike paistis, rada oli parim, mida pärast serfausi mittelabfahrti kogenud olen, ja kolm tundi hostemaga läksid kiiresti ja toredalt. eh, jah, ma ei suuda järgmise aasta hooaega ära oodata.

koju jõudsime sellist vaadet vaatama (verandalt):

ma tegin sellest samast mäekogumikust ehk sada pilti. suu oli kogu aeg ammuli.

minu lõunasöök: grillitud kartul, kalaburger ja lomme (näeb välja kui väike tortilla, aga on palju kergem. üldiselt kasutatakse grillviinerite söömiseks.) sõin esimest korda üle aastate ketšupit. kõik sobis väga hästi.

elina Paradiis: kokakoola uhkes klaasis, see vaade ja hea raamat. insurgentit lugesin sel päeval.

erik, kõige muhedam mees norramaal. meie võõrustaja. tagaplaanil võite näha mägimajasid, mille taolises meiegi olime ja nagu enamik olid. osutaks eriti lumekuhjale katustel. meie ööbimiskohas oli see samuti olnud vaid mõni päev tagasi.

jälle verandalt. aeg-ajalt suusatasid sealt mõned ilmanautijad läbi.

need kaks päeva olid häbiväärselt lühikesed. teise päeva veetsime pärast suusatamist (teised kolm olid minu ja hostema mäesuusatamise ajal murdmaad sõitnud) sealsamal verandal. rääkisime palju. ma püherdasin kiitustes nagu kass päikese käes -- natuke veel ja usun ise ka, et norra keel mul hästi suus.

tee, mis meid hilde ja eriku juurest järgmisesse sihtpunkti viis. kolmetunnisel retkel raskelt autohaige elinaga oli vaid üks peatus: õhtusöök.

üks kahest selfiest, mille meie reisil tegin. seda tahtsin jagada.

see koht, kus sõime, väljastpoolt. caesari salat mu hostemale, pikkpoiss hostisale ja ciabatta tomati ja mozzarellaga minule. ciabatta oli XXXL. tõesti. ma sõin muidugi kõik ära. sest ma olen õgard. jne.

andersnatten on selle kuplimäe nimi. "andersi öö", sest vana loo järgi pidi anders seda mäge ronima, et norra viikingikuningale oma armastust tõestada, aga see on väga järsk, niisiis kukkus ta end surnuks.

morbiidne? tere tulemast norrasse!

veel teed.

uude mägimajja jõudes, seekord minu hostema hea sõbranna ja turikaaslase helle ja tema mehe kai (miks kai mehenimi on, ma ei tea) juures. aga sellest juba järgmises postituses. ;)