kevadvaheaeg II: norefjell

see postitus on kahes tükis: gaustadblikk, esimene mägimaja, kus kevadvaheajal olime ja norefjell, teine mägimaja.

II

hommik.

ilm oli taas täiesti uskumatult ja arusaamatult ilus, päike kõrvetas ja kõik oli tore. hostvanemad, helle, kai ja nende tütar stine läksid suusatama, mina jäin koju. lahendasin tund aega sudokut, kui peaaegu valmis oli, leidsin vea ja otsustasin suhtumist muuta -- hakkasin lugema, ustav kokakoola käekõrval.

helle oli esimene, kes tagasi jõudis. talle ei meeldi suusatada, aga ta on norrakas, niisiis natuke ikkagi meeldib -- rahvuslik uhkus -- ja ta sõitis ometi oma poolteist tundi. tema tagasi jõudes nautisime kvikk lunsji, ehkki mina polnud turil käinud, ja istusime koos, mina lugedes oma raamatut, tema dagbladi (päevaleht otsetõlkes) -- tabloidajaleht. olete VG-st kuulnud? VG väärikatele on dagblad. dagblad vist ongi eesti päevalehe norra versioon.

kui kõik tagasi jõudsid, hakkasime grillima!

mõni tund kosi (mõnusat olemist?) ja õhtupoole läksime ümberkaudsetele aladele jalutama.

stine ja mu hostisa panid ees jooksma. stine on sama sportlik kui mina kaks aastat tagasi -- jooksis hiljuti poolmaratoni. tundsin endas kadeduspistet heheh.

mind ajavad nii naerma need märgid, mida võõrastes maades leida võib. 

kui olime mõnda aega üles kõmpinud, oli see meie tasu. siit läksime küll veel rohkem üles.

vahepeatus, kus mina oma ææææææææææææeeeeeepp!!-häält kasutada sain, sest hostvanemate sõpradel on seal kandis kah mägimaja. ja neil on taks. käitumiselt täpselt nagu saara, aga pruuni värvi ja oma kümme aastat vanem.

stine ja helle

taas koju jõudes. kell oli vast kaheksa. päike ikka kõrgel. ah????

niisiis, stine.

minu hostvanemad ja helle ja kai said üksteisega tuttavaks tänu sellele, et nende noorem tütar silje ja stine on algkoolist saati parimad sõbrad olnud. stine on niisiis 28 ja väga, väga tore! ta on õppinud oslo ülikoolis, trondheimi ülikoolis, amsterdamis magistrikraadi teinud ja nüüd töötab lõuna-aafrikas oma doktorikraadi kallal, õppides sotsioloogiat. 

stine, lapsena, oli ka kaasas påskeeggi jahil -- lihavõttemuna täis kõikvõimalikku toredat kommi ja värki.

järgmine hommik oli sama malli järgi: suured suusatamas, elina eilsete påskeeggi kommide ja kokaga terrassil istumas ja lugemas. sudokulahendamise katse #2 oli niisama kasutu, kui esimene. ehk läks natuke kiiremini see täitmine/vea leidmine küll?

järgmise päeva lõunasöök, vaid mõni tund enne kojusõitu. sõin kolmandat päeva järjest ketšupit. naljakas tunne. stine on pescetarian, just nagu mina, niisiis nautisime koos sojaviinereid. norras on need kõik nii head, täiesti ulmeline. 

viimane pilk norra mägede otsast. ma ei mõista seni, kuidas ÜHTKI pilve pole.......