pappa kukk norras! reisid bergenisse ja oslosse.

pappa käis külas mõni aeg tagasi. ma kartsin natukene kahe maailma kokkupuudet nii paikapaneval tasandil kui vanemad, eriti norras olles, aga need viis päeva olid rohkem kui vaimustavad.

läksin kolmapäeval pärast trenni oma eesti pappale vastu ja tõin ta koju. sõime eelroaks sushit ja siis grillitoitu. pildil: magustoit terrassil, kui hostema kohtumiselt koju jõudnud oli. tornikook, jäätis, marjad, eesti kommid, kohv, konjak, navitrolla kruusid, vana tallinn, õhku ahmiv elina. "ega te vist iga õhtu nii hästi ei söö?" -- "päris tihti tegelikult. meil käib palju külalisi."

teekond bergenisse

õhtu bergenis

ma ei osanud väga kusagile minna, sest mu orienteerumisoskused on väiksemad kui null; niisiis panime asjad hotelli -- hotelliuksel oli silt "pärast kella 15 saab võtmed kätte garage'ist", seega saime oma tuppa alles siis, kui olime kõrvalasuvas rokibaaris käinud. väga kihvt elamus. sai sealsamas baaris kaardiga maksta toa eest ja puha! pärast seda seiklust käisime niisama ringi ja leidsime mõnusa koha, kus süüa. zupperia.

üks tore seik oli tol õhtul veel: kõndisime bergeni kinost mööda ja läksime sisse, sest mulle meeldivad kinod. pappa küsis, kus tualett on ja ma vaatasin ringi....ja keda ma nägin??? EVA!!!!!! täiesti ulmeline kokkusattumus. kiljusime natuke, rääkisime, tutvustasin oma kaasvahetusõpilast ja isa ja oli väga sürrealistlik tunne. aga nii, nii tore!

rongijaam  

päev bergenis

kalaturg. kuulus! toit nägi hea välja, aga olime just hommikust söönud ja see koht on hommikuteks.

ja kui oli lõpuks lõuna, otsisime nõutult kohvikut. helistasin evale, ta ütles, et starbucks. me seisime eelnimetatu ees. see oli saatus. pildil oreokook, mis oli meeliülendav.

järgmine seik viis meid fløyenisse: sõidad pisikese rongiga mäest üles ja imetled bergenit. see ja kaks järgmist pilti tehtud rongiaknast.

tipus

bergeni kesklinn. see tiik ja purskkaev, mis pildi keskel on üks esimestest piltidest siin postituses.

olime otsustanud alla kõndida, sest ilm oli kõndimiseks mõnus ja tahtsime näha, kuhu välja jõuame. (spoiler: hea mõte oli!)

tee viis läbi metsa.
"inimene ei tohi teisi kiusata, peab olema hea ja tore; ja eelkõige võib teha, mida ta tahab"

peaaegu alla jõudnud, nägime kolme suurt staadionit....ja inimhamburgerit.

vaade samalt teelt

pärast mõningast uurimist mõistsime, et olime välja jõudnud bergeni vanalinna. ma pole veel ühtki norra vanalinna näinud, niisiis oli see huvitav kogemus mullegi. ja nii ilus oli!

sadamakai, kus mitu tundi välikohvikus istusime. NII ILUS ILM.
bergen on tuntud pideva vihma poolt ja meie saime särava päikesepaiste. 

seal, mis on bergeni ikooniks saanud, olime lõpuks pea terve päeva. aga oli mõnus, oli tore!

õhtusöögiks otsisime oma tund aega kohta, aga polnud ruumi või ei kutsunud, ja lõpetasime, jah, sealsamas kohas, kus eelmisel õhtul. sõin taas krevette ja kui bergenisse satute, püha lehm, zupperia, minge sööge!

vikerkaar. aga vihma ei sadanud. vaatasime, suu ammuli.

....ja vaid mõni minut hiljem tundsime väikeseid vihmapiisku. taevas oli aga ikka veel taoline. me läksime seekord öörongi peale; hakkasime natuke pärast 23 sõitma. rahutu öö oli.

  päev oslos

saime kolm-neli tundi kodus magada pärast oma bussisõitu, ja asusime taas teele, seekord pealinna. lubatud oli vihma, aga mulle oli nädal varem teatatud, et yfu viimane kohtumine on just sel laupäeval, niisiis polnud midagi teha. väga tore oli oma vahetusõpilastest sõpru viimast korda koos näha (yesil on vaid eurooplased), aga jäin vaid pooleks päevaks, et pappat mitte päris hüljata. minu suurepärased, imelised, erakordsed vahetusvanemad käisid need neli tundi oslo peal ringi ja näitasid talle kõikvõimalikke vaatamisväärsusi (umbes sama tuur, mille johanna oslos käies sai). siis kohtusime munchi-muuseumi juures ja läksime (arvake?) sööma. vahetusõpilase klišee elina.

mõlemad minu isad sõid seda jumalavallatust.

holmenkollen!

mina seal varem käinud polnud, aga pappa oli, ja talle oli see nii suurt muljet avaldanud, et tahtis seda uuesti näha -- ja mulle näidata. sõitsime siis sinna. oli küll ilus.

Kaks Isa

vaade holmenkollenilt

mul on tunne, nagu ma suruks omaenda nägu teile kogu aeg silma, aga miskipärast on see hea tunne.

igavene tuli holmenkollenil; mälestusmärk. (ei tule meelde, millele, aga spordiga ta seotud oli.)

siis sõitsime koju, sõime krevette (kolmas õhtu järjest ja olin ekstaasis -- enne norrat krevetid ei maitsenud), läksime magama, nii mina kui pappa magamata ööst väsinud.

hommik tuli liiga vara ja veetsin terve päeva haigutades. hommikul sadas paduvihma, niisiis lükkasime oma plaani vikersundi ja koobaltikaevandustesse minna edasi ja istusime pärast hommikusööki elutoas ja rääkisime. ma tundsin end nii hästi: norra, eesti ja inglise keeled sulandusid kõik harmooniliselt ja ma polnud üldse segaduses, lihtsalt rahul. kui vihm järele jäi, sõitsime kõigepealt lähedalasuvasse klaasipuhumistöökotta (?), kus ma suu ammuli vaatasin ühe veiniklaasi valmimist. ausalt. lõpmata kihvt oli!

siis asusime teele koobaltikaevanduste poole. koht avati eelmisel päeval ja parkla oli nii täis, et pidime seal oma kolm-neli tiiru tegema enne, kui koha saime. aga inimesi polnud üldse palju ja mõnus oli. täpsustuseks ütlen, et tegemist polnud päris kaevandustega, olime seal, kus kaevandajad elasid. tutvustasin pappale veel norra toidukultuuri: pehmed vahvlid. meie perega sõime pannkooke mustikate ja jäätisega -- ainus kord, kui pannkooke õhtusöögiks ei sööda. andsin pool pappale, et ta saaks ka pannkooke proovida ja tema andis mulle pooled vahvlid. hostisa naeratas nii muhedalt, kui meie sujuvat koostööd nägi.

käisime veel bjørndaleni kuju juures (norra üks kuulsamaid suusatajaid üldse, kasvas mu kodu lähedal üles), mida mu spordifännist pappa väga imetles, ja läksime siis koju. olin lubanud, et teeme pappaga neile eesti õhtusööki. kaks tundi mässasime, aga hämmastavalt ilus asi sai. (1) lillkapsasupp ja peenleib kiluga; (2) tomatipasta kitsejuustuga; (3) mannavaht. kõik läks ja ma olin nii-nii õnnelik! eesti toitu suhtutakse siin muidu skepsisega.

ja esmaspäeva hommikul sõitsid mu kaks pappat lennujaama ja mina läksin kooli ja nii saigi. suurepärane aeg. ma olen nii väga rahul. ei tasu karta vanemate küllatulekut, eriti, kui sinu hostvanemad on niiiiiiiiiiiii lõpmata suurepärased. ;)