oleks mu koolielu pooltki sama äge kui pereelu, kaevaks ma enda jalad siia øst-modumveienisse, nii et ma ei saakski koju minna ja sebiks endale norra kodakonduse ja leiutaks teleportimismasina ja tooks sellega oma vanemad ja sõbrad iga mõne aja tagant siia. (vot mis asjad minu peast läbi käivad.)
tänaseks on koolis käidud poolteist nädalat. täna oli teine täispikk koolipäev. esimene nädal oli meil tutvumisnädal (taolised asjad mulle üldiselt kuigi palju ei meeldi ja eriti ei meeldi nad mulle siis, kui nad on keeles, millest ma aru ei saa). teate, kui keeruline on kuulata ja kuulata ja aru saada üksikutest sõnadest, aga ikkagi kogu aeg proovida ja leida poole tunni pärast, et tähelepanu on hajunud ja veel poole tunni pärast mõeldes, kuidas viisakalt seletada, et sa ei maga seepärast, et toimuv-räägitav on igav, vaid selle pärast, et sul on tunne, et oled ööpäeva järjest üleval olnud?
noh, ütleme nii, et lihtne see pole.
üleeile - esmaspäeval, ehk teisel koolinädalal - oli esimene täispikk koolipäev. sellele eelnenud reedel ja eile, teisipäeval olid poolikud päevad, kus neljale koolitunnile järgnesid reedel kogunemine, mille mõttest ma hästi aru ei saanud ja eile koolidebatt (ma ei tea, kas kujutasin seda ette või oligi nii, aga sain juba tunduvalt rohkem aru*) lähenevate valimiste teemal. norras on parem- ja vasakpoolne partei väga võrdsed.
* seda on raske seletada ja kindlasti veel raskem mõista. vahel kuulan ma midagi norra keeles ja üks hetk leian end kaasa mõtlemast - järelikult sain aru. aga samas omast arust ma veel nii hästi aru ei saa. mu mõtted on üks norra, eesti ja inglise keele segapuder (koos prantsuse, saksa ja vene keele sähvatustega - kui mõni uus sõna neis keeltes õpitutele sarnaneb) ja neid mõtteid on palju. liiga palju. mu pea valutab.
tänaseks on mul ka kõik eri tunnid (v.a. kehka), mis mul see aasta olema saavad, esindatud olnud. minu lemmik on kahtlemata bioloogia, mille õpetaja on noor ja mees (seda kombinatsiooni mul veel olnud pole) ja seni kõige abivalmim ja ta powerpoint oli taoline, nagu mina oleks teinud. ja seni on see üks arusaadavamaid tunde olnud.
inglise keel on meil eesliitega 'rahvusvaheline' ja see oleks üks täitsa huvitav tund, kui meid poleks klassis 25 ja kui ma ei tunneks, kui väga see mul norra keele mõistmist segab. hoidke mulle pöialt, et meie püsivaks õpetajaks saaks ameeriklane (seal on mingi segadus praegu), sest... noh, ta on ameeriklane.
ma olen palju kuulnud, et võõrkeele õppimine vahetusaastal on keeruline - naersin. no nüüd naeran ka, aga hüsteeriliselt ja peaaegu nuttes, sest... no ma ei ole veel kunagi elus nii segaduses olnud. õpin teist aastat prantsuse keelt (mitte midagi mäletades, kõiki sõnu ja hääldust norra keelega segi ajades) suures osas norrakeelses tunnis, kus õpetaja/klassikaaslased ütlevad vahel midagi inglise keeles ja kõigest sellest mõtlen eesti keeles norra-, prantsuse- ja ingliskeelsete vahemõtetega. minu õnneks on õpetaja väga muhe ja kui rääkisin talle, kui segaduses ma olen, ütles ta, et okei, "tule siis tagasi, kui valmis oled". ma pean kohal käima sellele vaatamata, aga see oli temast kena öelda.
ajaloos ja norra keeles on mul ainsad naisõpetajad. kummastki ma aru ei saa, nii et neist pole mul suurt midagi rääkida. mata on naljakas. ma võtsin praktilise (lihtsama) mata ja me oleme nüüdseks neli tundi astendamist teinud. ma ei julge veel end teoreetilisse (raskemasse) küsida, sest ehk on see alguse asi, aga mul on seal isegi norra keelt mitte osates päris igav.
koolis kutsutaksegi õpetajaid eesnimede pidi ja öeldaksegi "sa" ja tunni ajal võibki süüa või arvutis passida ja klassist võibki tulla-minna-hilineda. angham tuli täna bioloogiasse kümme minutit enne tunni lõppu, sest ta oli autokoolis, ja see oli jumala ok, ta lihtsalt istus maha. õpetajale midagi ütlema ei pea. sõin eile prantsas tunni ajal ja mitte keegi ei vaadanud mind. oli küll imelik. aga omamoodi tore. õpetajate perenimesid ma ei tea.
ha det bra!
(kui teil on postitustealaseid soove, andke teada.)
