noh, kolm nädalat norras oldud!
mulle ei ole seni unest piisanud. üleeile tulid väsimusest pisarad silma ja jäin teatris magama (vastupidises järjekorras küll), tänane kümnetunnine magamine tervitas mind hommikul pahuruse ja väsimusega.
fun fact: neljapäeval koolis lugesin yfu ellujäämisõpikut ja ainus kultuurišoki sümptom, mida mul ei ole, on "hirm oma turvalisuse pärast". nii et vaat mis kõik võib juhtuda kolmandal nädalal. eks meile ju öeldi, et vahetusaasta etapid on kõigi jaoks erinevad. sõrmed risti, et see ei kestaks kaks kuud. ma pole õnnetu ja ma ei taha koju minna, aga tüdimus on küll. juba. ja mis ma seda ikka teie eest hoian, pean ma ju blogi oma tegemistest ja elust siin ja pahad asjad on ka selle osad.
aga toredaid juhtumisi on olnud päris mitmeid. piinlikke ka. kehkatund #2 säravaimad momendid olid oma klassi ärakaotamine (orienteerumine; ja mina eksin ka google mapsiga ära (liialdamata)), õnneks sain ansami ja constanzaga (tšiili-norra tüdruk, kes riietub musta ja kes mulle hirmsasti meeldib, aga kahjuks ei oska kuigi palju inglise keelt) koos olla. kaheteistkümnest kaks punkti leidsime üles ka. mõnus mägine matk. teine piinlik hetk oli poiste riietusruumi minemine. kus olid poisid sees. "sorry, sorry" on mu põhifraas huhuh.
mattisel oli kolmapäeval sünnipäev (ja casperil reedel). ta sai kingiks väga mõnusalt vetruva batuudi. (viimase pooltunni veetsime jesperiga "kes kõrgemale hüppab" võistlust tegemas ja ta õpetas mind saltosid tegema. oli areng. :D)
mattisel oli kolmapäeval sünnipäev (ja casperil reedel). ta sai kingiks väga mõnusalt vetruva batuudi. (viimase pooltunni veetsime jesperiga "kes kõrgemale hüppab" võistlust tegemas ja ta õpetas mind saltosid tegema. oli areng. :D)
see nädal sain empsilt paki. ristsõnad, küüneasjad, suur kalevi šokolaad, mesikäpa kommid, kõrvaklapid, ja minu kõige lemmikumad kaeraküpsised. šokolaadi sõin ära. küpsised ka. aga tuju teeb selle paki nägemine iga kord superheaks. pole midagi armsamat.
ja toredate asjade hulgas sel nädalal on ka postkaart pillelt. ma luban, et saadan varsti vastu ka varsti. mul pole raha neid iga nädal saata, nii et ma võtan asja rahulikult. armastan postkaarte. ausalt.
täna hommikul oli päris-päris paha juba, teraapiana viskasin mädanenud õunu vastu natuke kaugemal asuvat puud. tegime hostparentsitega väikese heart-to-hearti ja läks paremaks. pärastlõunal läksime jälle metsa, seekord seeni otsima.
homme lähme bioloogiaklassiga kahepäevasele matkale sørlisse. kaasa on vaja võtta taskulamp, magamiskott, kahe päeva jagu toitu, soojad ja vihmakindlad riided, veepudel ja kirjutamisvahendid. ma olen ausalt öeldes päris põnevil, sest siinne loodus mulle meeldib, grupis olen ansami ja constanzaga (neljandat liiget ei mäleta, aga vist oli see klassivanem sarah) ja bioloogia on üks igati tänuväärne aine, kus sõnavara on rahvusvaheline. muljeid saate kuulda kolmapäeva paiku, sest ma kujutan juba ette seda rampväsimust... hostema rääkis, et kui nad oslost siia kolisid, oli jesper rattamatkale läinud klassiga ja õpetaja oli helistanud, öeldes, et jesper pole piisavalt heas vormis. ta oli siis 11. mina ei tea. :D vot sulle norra kooli. ühesõnaga, ma loodan, et ta homme kõnet stiilis "elina jäi kell seitse õhtul puu alla magama" ei saa.
kõik on hästi - enamasti. aga ma igatsen kodu, vanematega koosolemist, aga... eile käisin hostisaga õhtul poes (muuseas on vikersund pimedas väga kihvt, teen kunagi pilti ja jagan ka), kahekesi, automakk pink floydi üürgamas. kotte autosse pannes tuli mulle pähe, et see on nii väga issi-õhtute moodi. ja korraks oli kurb. ja siis mõtlesin, et teine võimalus on see praeguseks kõrvale jätta, luua uusi traditsioone hostisaga. ja selline see koduigatsus/kultuurišokk/kuidas soovite ongi. tuleb kogu aeg see valik teha. ja vahel on väsimus liiga suur, aga see on ka okei.
hostema ütles täna, et mulle peab siinne küll tunduma kui miiniväli - ja just nii see ongi.
head ööd!
ja toredate asjade hulgas sel nädalal on ka postkaart pillelt. ma luban, et saadan varsti vastu ka varsti. mul pole raha neid iga nädal saata, nii et ma võtan asja rahulikult. armastan postkaarte. ausalt.
täna hommikul oli päris-päris paha juba, teraapiana viskasin mädanenud õunu vastu natuke kaugemal asuvat puud. tegime hostparentsitega väikese heart-to-hearti ja läks paremaks. pärastlõunal läksime jälle metsa, seekord seeni otsima.
(jesperi ja hostisa ilmed seent nähes)
maisitükkidega (popkorni) šokolaad. väga hea. ronisime pika-pika tee.
homme lähme bioloogiaklassiga kahepäevasele matkale sørlisse. kaasa on vaja võtta taskulamp, magamiskott, kahe päeva jagu toitu, soojad ja vihmakindlad riided, veepudel ja kirjutamisvahendid. ma olen ausalt öeldes päris põnevil, sest siinne loodus mulle meeldib, grupis olen ansami ja constanzaga (neljandat liiget ei mäleta, aga vist oli see klassivanem sarah) ja bioloogia on üks igati tänuväärne aine, kus sõnavara on rahvusvaheline. muljeid saate kuulda kolmapäeva paiku, sest ma kujutan juba ette seda rampväsimust... hostema rääkis, et kui nad oslost siia kolisid, oli jesper rattamatkale läinud klassiga ja õpetaja oli helistanud, öeldes, et jesper pole piisavalt heas vormis. ta oli siis 11. mina ei tea. :D vot sulle norra kooli. ühesõnaga, ma loodan, et ta homme kõnet stiilis "elina jäi kell seitse õhtul puu alla magama" ei saa.
kõik on hästi - enamasti. aga ma igatsen kodu, vanematega koosolemist, aga... eile käisin hostisaga õhtul poes (muuseas on vikersund pimedas väga kihvt, teen kunagi pilti ja jagan ka), kahekesi, automakk pink floydi üürgamas. kotte autosse pannes tuli mulle pähe, et see on nii väga issi-õhtute moodi. ja korraks oli kurb. ja siis mõtlesin, et teine võimalus on see praeguseks kõrvale jätta, luua uusi traditsioone hostisaga. ja selline see koduigatsus/kultuurišokk/kuidas soovite ongi. tuleb kogu aeg see valik teha. ja vahel on väsimus liiga suur, aga see on ka okei.
hostema ütles täna, et mulle peab siinne küll tunduma kui miiniväli - ja just nii see ongi.
head ööd!
Imeilusad pildid ja tõesti hea blogi. :)
VastaKustuta