kaks kuud!

selle tähistuseks kuusteist söödud mustikamuffinit (mina, hostisa, mattis... päris segi ma veel pole) ja paar kohmakat pilti vaatele minu aknast pimedas: (efekti saamiseks kliki pildil)

ei teinud ma nalja, kui ütlesin augustis, et elan maailma ilusaimas kohas. 

nii tänane kui eilne said ootamatu pöörde, kui postkasti maandusid kaks ootamatut pakki. aga sellest lähemalt neljapäeval. aga ette juba suured tänud teile kõigile, kes mulle veel pöialt hoiavad! kaheksa kuud veel jäänud. peame kahepoolselt vastu, mis?

kallid teile kõigile!!