norra vs eesti

• norras müüakse oliiviõli neis odavates plastikpudelites, milles eestis rapsi- jmt õli müüakse
• norras pole fazerit, milkat, laysi, 
• koolis võib käia pidžaamaga, kottis dressides; tunnis võib olla mütsiga, jopega; vahetusjalanõusid ei kasutata; kõigil on oma kapp, kus õpikuid hoida
• õpikud on kõik suured, paksud ja rasked, aga mina olen õpiku (ühe) koju viinud ainult kahel korral, nii et see ei häiri kedagi
• tundides töötatatakse läpakatega, mille kõik koolist saavad ja mille eest (vähemalt minu koolis) peab maksma aastas 100 eurot, 12. klassi lõppedes saad selle endale (meie koolis antakse hp probooke)
• gümnaasium on, nagu tikis, 1., 2. ja 3. klass, aga enne seda on neil 10 aastat kooli, ehk kokku kolmteist. ha-ha. gümnaasiumid on alati eraldi koolid.
• võõrkeelte valikus on saksa, prantsuse ja hispaania keeled
• kõigil on iphone (uusim) või htc one või mõni samsungi hiiglane. enamikel on ekraan katki.
• väga tavaline on palju reisida, põhiliselt euroopa soojades maades puhata
• augustis on taoline periood kui sommerferie, kestab vast kaks nädalat - ja sel ajal on KÕIK puhkusel. arstid, hambaarstid, ükskõik millised kohtumisega töökohad - võimatu aega saada. (ma pole 100% nimes kindel, aga sommerferie = suvepuhkus, nii et äkki oli nii)
• pühapäeviti on kõik poed kinni, k.a. toidupoed. lahti on ainult pisikesed kioskid (7eleven.)
• poe lahtiolekuaegu märgitakse 7-22 (8-20) - ntx. sulgudes olev on laupäev, esimene argipäev.
• poes on müügil hääääästi palju valmistoite (kartulipuder pulbrist, koogid pulbrist, kastmed pulbrist), sest (hüpotees) kõik töötavad nii palju, et pole aega ise teha
• väga populaarsed on grandiosa külmutatud pitsa (VISSTE DU ATT*, et norra on maailma #1 pitsasööja riik?) ja tacoõhtud
• perevaim on siin tugev. õhtusöögid ja hommikusöögid on üldiselt koos, hommikusöögid on nii, et kõikvõimalik leivakate, jogurt ja kolm erinevat mahla on laual, nädalavahetusti ka keedumuna, ja siis kõik teevad võileibu ja räägivad, minu hostema loeb tihti ajalehte ette (kas lihtsalt artiklit või quiz-küsimusi kõikvõimalikel teemadel). õhtusöögi ajal räägitakse päevast - minu peres kestab tavaliselt tund aega see afäär.
• pärast iga söögikorda öeldakse "takk for maten" = "aitäh toidu eest"
• süüakse hästi palju saiba (aitäh sõna eest, johanna!), mida müüakse ülevalt avatud paberpakendis - kuna igas poes on olemas viilutusmasinad, nii et võid ise valida, kas viilutad poes või enne söömist
• kassad on omaette huvitavad. kui maksad müntides (1-20 kr), paned need ühte koletismasinasse. kui saad münte tagasi, saad need sealtsamast masinast. masina nimi on CASH MONSTER (või ehk oli CASH MACHINE, ei mäleta.)
• popima panga nimi on sparebank
• norras on kaks kirjakeelt: bokmål ja nynorsk (raamatukeel ja uus norra keel). bokmål on vana taani kirjakeel, nynorsk kokku pandud norra eri dialektidest ja sarnaneb rohkem rootsi keelega. nynorski kasutus oli kunagi pea pool kirjutatavast, nüüd on ta 10-15%. 
• räägitakse aga dialektides. neid on siin palju erinevaid.
• kui olen üritanud seletada, et eestis on nö pehmed häälikud (ma ei tea, mis see on) (nt loll, kalli, kunn), hakkavad nad naerma ja ütlevad, et (1) kõlab kui taani keel ja (2) mõnes norra dialektis on see sees, aga see kõlab alaarenenult ja/või justkui oleks purjus
• norrakad teevad igal võimalusel taani keele üle nalja (räägivad kui kuum kartul suus) ja kui vaatame rootsi-taani sarja bruen (sild/the bridge), teevad iga kord, kui taanlane räägib, seda järgi
• norra keeles on tähed æ = ä, ø = ö ja å = o. o-d hääldatakse u-na, u-d ü-na ja neil on üllatavalt palju susisevaid häälikuid (nt kj, ki, rs)
• minu koduküla nimi on nt vikersund, mida eesti keeles kirjutaks viikešün - lõpus olev d on vaikne, aga samas on aru saada, et see on seal. ma ei oska seda seletada - keel läheb lõpus nii, nagu ikkagi oleksid selle d öelnud.
• norras on väga palju poolakaid ja leedukaid, mis tähendab seda, et ükskõik, kui mitu korda ja selgelt ma ütlen ESTLAND, küsitakse mul järgmiselt korral ikka, kus ma seal litauenis elan (sõna lithuania ei oska siin küll keegi)
• ühe korra pakuti mind islandilegi elama
• inimestele siin tõesti meeldib popmuusika. bieber ja miley cyrus jnejne.
• siin on väga palju võrdsust ja vabadust - millega on alguses tegelikult veider elada. kõik kannavad, mida tahavad, räägivad vabalt teemadest, mida eestis ei puudutata kolmemeetrise oksaga ka mitte. siin pole mitte seda, et "ürita ühiskonnast mitte välja teha, ole kes oled", vaid kõik ongi iseenesed ja keegi ei häbene midagi. see tüdruk, kes pidžaamas koolis käib? polnud nali. siin ongi nii.

* kas teadsid, et - norra keeles