ayayayayayayyy!

jälle mina! eelmine laupäev, matk, 6 kraadi, 8 km!

Heihei!! Kuna mu elu-olu on vahepeal nii toredaks muutunud siin Norras, siis tõtt-öelda ei tea ma, millest siia kirjutada. Hingevalust võin referaate kirjutada, nagu te näinud olete. :D

Niisiis -- kui teil on küsimusi mu vahetusaasta, Norra, perevahetuse, YFU, vahetusõpilaseks minemise, või üleüldse elu ja eksistentsi kohta, pange kommentaaridesse ja ma teen küssade-vastuste postituse nii kolmapäeva kanti, viimasena, nagu ma ikka trendidele järgi jõuan. Kõik teemad lubatud.

(pls mind mitte rippuma jätta ehk Pille/Johanna, kui seda loete mõne päeva pärast ja kõik tühi on, küsige...mis mu lemmiktoit on, näiteks. :D)

tuhat tänu, näeme varsti!!

PS. fun fact: ulusin silmad peast välja HIMYMi eelviimase osa peale. Varun juba taskurätikuid viimaseks osaks.
PS2. ma nägin täna unes, et olin Eestis keskkoolis, ühikas ja sain teada, et üks lastevastane mõrvar, kes mehi kastreerib ja naisi kõhtu lööb, liigub kooli alas ringi, läksin seda direktorile nuttes rääkima ja tahtsin ühikast ära minna, aga ta ei lubanud. Siis istusin oma ühikas ja järsku löödi mu uks lahti ja sekundi murdosa jooksul tormas too mõrvar (kes nägi välja, nagu ma hiljem mõistsin täpselt kui need kiilakad mehed GoTi house of undyingis) karjudes mu uksest sisse, pussitas mind kõhtu ja ta jooksis uuesti välja. Ma üritasin talle öelda, et ma ei taha kunagi lapsi, et pole vaja mind pussitada, aga ta oli juba läinud. siis ärkasin üles, kell 7 pühapäeva hommikul ja magama enam ei jäänud, sest ma pole ausalt elus nii hirmul olnud. PALUN SELETAGE??????

søndagstur

<3<3<3 hostvanemad viisid mu täna drammenisse.

vaateplatvorm: drammeni linn!
(PS: ma ei tea, miks pildid kvaliteeti kaotavad siin, aga see on bloggeris kinni. sorrid!)

pühendusega pillele! :D

hostvanemad

y-kujuline sild drammenis

häääästi kihvt ja suur raamatukogu!

kunstinäitusel drammenist koju sõites (jääaugust kala püüdmine)

vinterlyd

lyd = kõla, heli, muusika

esmaspäeval läksin koos janiga pärast kooli drammenisse tasuta kontserdile. madcon. ma ei teadnud neist enne norrat üldse, aga nad on nähtavasti hingelt norrakad, siin üles kasvanud ja nüüd kuulsaks saanud. kontsert oli kihvt, kuigi madcon oli ainus, kes mulle päriselt meeldis-- seal olid veel 13-aastased kaksikud marcus & martinus, üks 17-aastane tüdruk kileda häälega ja põhjus, miks kakskümmend tüdrukut minestas-- isac elliot, soomlane. tema pärast olid sinna kõik kogunenud ka. meenutas natuke justin bieberit vanasti. minu meelest oli ta väga armas :D

jani hostisa. HÄSTI muhe mees :D

marcus og martinus

jani hostõde randi. (jaa, neil oli terve pere kohal, aga vennast ma pilti ei saanud. vend on 13 ja ka... tore. :D)

see on jan, saksa vahetusõpilane.

randi sõbranna :')

"Put your loving hand out, baby, I'm beggin" ja muud taolised

ilmed, kui 13-aastane. . .

. . .isac elliot tuli : D

esimene nädalavahetus, mille perega veetnud olen, on nii mõnus olnud. nüüd vajutan "avalda" ja lähen üles, sest me hakkame vahvleid sööma ja bjørgen vs. johaug võitlust vaatama. (ma saan nüüd aru, kuidas jäähokiarmastus eelmine aasta nii loomulikult johannani jõudis-- ma olen suusatamise kohta õppinud ja huvi tundnud rohkem, kui kõigi nende aastatega, kui kodus ja vanaema juures on seda terve talve telekast nähtud.

PS. mu 84-aastane hostvanaema lemmikteema on pidutsemine. jah. lõbus-lõbus. :D

kodus

asi on siin muidugi lihtsam, sest ma olen siin algusest saati külas käinud ja kool ja trenn on kümne minuti kaugusel. kirss tordil on uue hostema eileöeldu: et kui mulle sobib, siis nemad jääkski hea meelega lõpuni mu pereks. tore tore tore!! mulle tõesti meeldib siin, nende inimestega. mul on siin alati kodune tunne olnud, nüüd veel eriti. mul oli alati natuke südamel, et ma elasin nii ebatüüpilises peres, sest ma tahtsin õppida keskmise hanseni kultuuri ja mu uus pere on väga tüüpiline norrakas. asja ei tee ka halvemaks see, et mul on hästi ilus tuba ja omaenda vannituba. heheh. pilguheit väga traditsioonilisse norra koju:

köök

elutuba

minu tuba. paremal nurgas näeb natuke kappi ja teisel pool on diivan ja minu kohvrid ja toa endiste omanike vanu asju kastides :)

mul on lausa oma mancave!! mulle on antud kasutada terve keldrikorrus ja seal saan ma oma sõpru lõbustada, kui vaid tahan eheh.

nå... å telle stjerner, selv om bare det, det går bra

üle-üle-eelmine reede rääkisin tugiisikule oma kahtlustest, mõtetest ja ootustest ja pärast nädalavahetust ütles mu hostema mulle, et yfu otsib mulle uut peret. ma siiamaani ei usu, kui kähku see käis. aga eks nii on, kiiresti mind võeti ja kiiresti ma läksin ka. see kõlab jube dramaatiliselt, mis? ma olen seda lõiku mitu korda ümber kirjutanud, aga ma ei oska väljendada seda, mis olukord on. ma arvan, et seepärast ongi nii palju vahetusõpilasi, kes kirjutamise jätavad-- selle elu jaoks pole enam eesti keeles sõnu, võimatu on autentselt kirjeldada neid temperamente ja inimesi, mis uues riigis on. aga eks ma proovin.

hommikune vestlus oli järsk, külm, solvunud, ehkki nii mina kui hostema tahtsime mõlemad sama-- minu kolimist. mitu paanilist vestlust evaga (aitäh!) hiljem istusid hostema ja hostisa maha, mina toetusin kiiktooli seljale ja rääkisime nii pikalt, et mu kurk kuivas kinni, jagasime kogemusi ja mõtteid ja ma sain esimest korda elus aru, miks on vaja oma tehtut analüüsida. hilisõhtul tuli hostema taas mu tuppa ja ütles, et minu tugiisiku pere saab hea meelega mu asenduspereks-- kuni uut pere otsitakse. see oli talvevaheaja esimene õhtu.

vaheaeg oli kolmas, mis mul norras olnud (ja on eelviimane enne suve) ja seni toredaim. pinge, mis oli end igasse maja nurka laadinud, vabanes esmaspäeval ühekorraga ja nautisime lihtsalt üksteise seltskonda, seekord põhiliselt hostvanemate ja hostema äsja mehhikost naasnud tütre mariaga, sest mattis ja casper olid vaheaja oslos ema juures. käisime ükspäev ujulas, kus ületasin end kord korra järel. ujusin ja hüppasin ja naersin. vesi oli neli meetrit sügav. vaheaja eeviimasel õhtul vanas peres oli rekekveld (krevetiõhtu), mis näeb välja taoline:

igas norra toidupoes on külmikute juures eraldi sügavkülmik tervetele külmutatud krevettidele. rekekveldil pannakse ülessulanud krevetid kaussi ja kõigi ülesanne on neid endale puhastada, mida siis värskele leivale panna, koos majoneesi, või, tilli, sidrunimahla ja meie kodus, mis on ebaharilikum, valge sibulaga. ma ei söönud enne norrasse tulemist krevette, aga siin proovin ma kõike, ja püha lehm, kui tore, sest mingi hetk on mulle krevetid maitsema hakanud. kõrvale juuakse valget veini. mulle oli ka klaas pandud.

hostisa "sa ei pea muidugi veini jooma, kui sa ei taha."

hostema "muidugi muud meil pole, ma unustasin vett tuua... nii et. jah."

(kõik naeravad.) (mina ühinen esimest korda hostperega veinijoomises ja tunnen end läbi õhtu väga täiskasvanulikult.)

maria! ma pole kindel, kas olen teda varem pildile püüdnud, aga kui pole, siis see igaks juhuks. 

ma ei suuda kirjeldada seda, kui mõnus õhtu oli, kui palju naeru ja rõõmu. niisiis oli esmaspäeval juba päris kurb. ja nii kurb, kui ma olin oma esimesel õhtul siin åmotis, olen ma olnud vaid oma esimesel päeval norras, kui mul oli suurem koduigatsus, kui on olnud kunagi hiljem. rääkisin skypes emaga, et eesti keelt kuulda ja lohutust saada ja mõtlesin, et mis jamaga ma nüüd hakkama saanud olen. vaatasin oma kompse ja ei kujutanud ette, kuidas ma lahti pakin. või kas on üldse mõtetki, äkki leiab yfu mulle uue pere-- sest tugiisiku pere oli teatavasti vaid asenduspere.

hommik tuli 14 tundi hiljem ja ma jooksin kooli, et viimased kaks ja pool tundigi kaasa teha. ja õhtul naersime hostperega selle üle. pere vahetamine siis, kui vahetusaastast on alles vaid viimane kolmandik on rusuv, sest ükskõik kui hoolega proovida või kui palju rääkida, on tunne samasugune, kui esimest korda oma esimese vahetusperega kohtudes, aga nüüd pole enam seda aega ega tahet ettevaatlik olla, kikivarvukil käia või üleüldiselt... oodata. sest nüüd on aeg kõik võtta ja endast sada protsenti anda. lõpusirge.