aprillikuueri: lumirull, otse eestimaalt

esimene õhtu: minu viimane vaheaja päev. johanna jõudis pärastlõunaks åmotisse. grillisime õhtusöögiks, esimest korda kodus sel aastal. õppisin miskit uut: grillitud mais on superhea. niiiii tore oli eesti keelt rääkida ja johannat näha. pilti ma ei teinud, eufooria oli liiga suur.

teine õhtu. mul oli hommikul mateeksam, nii et jätsin johanna hommikul magama ja läksin kooli.  käisime mu kodukülas ringi. kuningakosk ja lefsesöömine ja palju-palju-palju juttu.

reede. johanna tuli minuga kooli kaasa!

inglise keel, ajalugu, norra keel ja klassijuhatajatund hiljem olin ma vist küll rohkem eesti keelt rääkinud, kui muidu koolis olles kokku. maksime kahe jogurti eest 100 EEKi ja midagi mu sees suri.

pärast kooli sõitsime bussiga drammenisse. ilm oli jälle supermõnus. 

mööda seda jõge kõndisime üllatavalt väikese äraeksimisega drammeni suurimasse kaubanduskeskusesse. sõime sushit ja käisime poodides. justkui eesti. :D

viie minutiga valmis, jaapanlaste kohvikus. kihvt.

sama jõgi. tagasi pidime vaat et jooksma. jõudsime enne keskööd koju tagasi, väsinud, aga ometi valmis smilersi laule nii kaua üürgama, kuni häält polnud.

laupäeva veetsime koos hostvanematega oslos. palju-palju-palju kõndimist, aga kihvt oli sellegipoolest. alustasime frognerpargis, a.k.a. lademeis alasti kujusid ühes hiiglaslikus pargis.

mina ja hostvanemad!

johanna ja väravad!

pargi keskel.

mu hostvanemad on mulle näidanud, kuidas üks abielupaar teineteist kohtlema peaks. :')

kuningapalee ette sattusime vahivahetuse ajal. pikalt võttis aega ja liiga põnev polnud, aga mõlemas vahtkonnas tabasime naise! 

oslos toimus parajasti 10k jooks, niisiis oli inimesi isegi sooja ilma ja laupäeva kohta väga-väga palju.

stortinget minu meelest. kohtumaja. pole kindel.

liblikad asfaltis, sest miks mitte?

oslo ooperimaja, üks kõige vingemaid ehitisi. käime katuseid mööda.

johanna. 

russe (lõpuklass) oli ka palju, punased püksid ja puha.

lõunasöök!

meelelahutus: supermanikostüümis mees ehmus õhku lennates hirmsasti ära.

kümme eurot, what up

aker bryggel, nüüd kahekesti.

parim jäätis oslos. paradIS. olen kindlasti varem maininud. (ilus pilt, eks? johanna ei pea mind maha lööma, eks??)

koju tagasi sõites.

enne kodu tegime veel ühe peatuse koobaltikaevanduste juures, kohas, kus kõik seal töötajad vanasti elasid. ma olin niiiiii-iiiiiiii väsinud, aga ilus oli sellegipoolest.

väike sõnum elinalt & johannalt

lühidalt: pärast pooltteist nädalat vaheaega oli mul kolmapäeval vaba päev, kui teistel prantsa/saksa/hispaania keele eksam oli ja õhtul tuli johanna mulle külla. nautisime. åmot/drammen/oslo jne. neljapäeval oli mul mateeksam, niisiis johanna magas kodus, ja eile oli mul inglise keele eksam -- kulutasin viiest tunnist kaks ja ometi polnud ma esimene, kes lõpetas. täna on kool (praegu bioloogiatund), homme on norra keele eksam, ülehomme esimene mai ja reede on ka vaba. piduuu!!!!

eksamid, muide, on viis tundi pikad ja kirjutatakse arvutis. minu homne norra keele ülesanne on kirjutada sellest, mis on norra(pärane). 700 või 500 või 400 sõna, kuidas ma saan. ise plaanin 1000-1250 sõna kirjutada, sest hämamine on mu eriala.

norra keeles 6 saada oleks päris uhke samas. hmm. mul on otsuseid teha.

kevadvaheaeg II: norefjell

see postitus on kahes tükis: gaustadblikk, esimene mägimaja, kus kevadvaheajal olime ja norefjell, teine mägimaja.

II

hommik.

ilm oli taas täiesti uskumatult ja arusaamatult ilus, päike kõrvetas ja kõik oli tore. hostvanemad, helle, kai ja nende tütar stine läksid suusatama, mina jäin koju. lahendasin tund aega sudokut, kui peaaegu valmis oli, leidsin vea ja otsustasin suhtumist muuta -- hakkasin lugema, ustav kokakoola käekõrval.

helle oli esimene, kes tagasi jõudis. talle ei meeldi suusatada, aga ta on norrakas, niisiis natuke ikkagi meeldib -- rahvuslik uhkus -- ja ta sõitis ometi oma poolteist tundi. tema tagasi jõudes nautisime kvikk lunsji, ehkki mina polnud turil käinud, ja istusime koos, mina lugedes oma raamatut, tema dagbladi (päevaleht otsetõlkes) -- tabloidajaleht. olete VG-st kuulnud? VG väärikatele on dagblad. dagblad vist ongi eesti päevalehe norra versioon.

kui kõik tagasi jõudsid, hakkasime grillima!

mõni tund kosi (mõnusat olemist?) ja õhtupoole läksime ümberkaudsetele aladele jalutama.

stine ja mu hostisa panid ees jooksma. stine on sama sportlik kui mina kaks aastat tagasi -- jooksis hiljuti poolmaratoni. tundsin endas kadeduspistet heheh.

mind ajavad nii naerma need märgid, mida võõrastes maades leida võib. 

kui olime mõnda aega üles kõmpinud, oli see meie tasu. siit läksime küll veel rohkem üles.

vahepeatus, kus mina oma ææææææææææææeeeeeepp!!-häält kasutada sain, sest hostvanemate sõpradel on seal kandis kah mägimaja. ja neil on taks. käitumiselt täpselt nagu saara, aga pruuni värvi ja oma kümme aastat vanem.

stine ja helle

taas koju jõudes. kell oli vast kaheksa. päike ikka kõrgel. ah????

niisiis, stine.

minu hostvanemad ja helle ja kai said üksteisega tuttavaks tänu sellele, et nende noorem tütar silje ja stine on algkoolist saati parimad sõbrad olnud. stine on niisiis 28 ja väga, väga tore! ta on õppinud oslo ülikoolis, trondheimi ülikoolis, amsterdamis magistrikraadi teinud ja nüüd töötab lõuna-aafrikas oma doktorikraadi kallal, õppides sotsioloogiat. 

stine, lapsena, oli ka kaasas påskeeggi jahil -- lihavõttemuna täis kõikvõimalikku toredat kommi ja värki.

järgmine hommik oli sama malli järgi: suured suusatamas, elina eilsete påskeeggi kommide ja kokaga terrassil istumas ja lugemas. sudokulahendamise katse #2 oli niisama kasutu, kui esimene. ehk läks natuke kiiremini see täitmine/vea leidmine küll?

järgmise päeva lõunasöök, vaid mõni tund enne kojusõitu. sõin kolmandat päeva järjest ketšupit. naljakas tunne. stine on pescetarian, just nagu mina, niisiis nautisime koos sojaviinereid. norras on need kõik nii head, täiesti ulmeline. 

viimane pilk norra mägede otsast. ma ei mõista seni, kuidas ÜHTKI pilve pole.......

kevadvaheaeg I: gaustadblikk

see postitus tuleb kahes tükis: gaustadblikk, esimene mägimaja, kus kevadvaheajal olime ja norefjell, teine mägimaja.

I

mul on vahetusaastal sattunud õnn elada kõrvuti majades kahe kihvtima hosttädi- ja onuga. emaõde ja tema mees. hilde ja erik. kevadvaheajaks kutsusid nad meid kaheks päevaks oma mägimajja kahe tunni kaugusel kodust. ma polnud päris kindel, mida oodata. pakkisin suusad ja -saapad ja plätud kaasa ja asusime teele. ilm oli tusane: külm, märg ja hall. aga esimene pool vaheajast oli juba nii tore olnud, et sest polnud asja. 

majad külas meie sihtpunkti all orus. sealt oli umbes veerand tundi autoga üles sõita, et jõuda nii kõrgele, et seal polnud suurt muud kui mägimajad ja mäesuusakeskused.

hilde ja eriku juures. perepilt, hehehe.

mu hostema ütles mulle enne, et too mägimaja on seest ilusam kui meie maja. (ja meil on superilus maja.) ehh... tõsi ta on. ei mingit ubrikut, tegemist oli kohaga, kust ma juba saabumise hetkel lahkuda ei tahtnud.

hommikusöök/lõuna pärast kohalejõudmist -- brunost, tavaline juust, natukene kuivikuid, kohv ja lavašimoodi rullid brunosti või siirupiga. siiani näen unenägusid sellest söögist. väga-väga hea.

ilm oli selline ja lund oli palju. kodus olime just 20 kraadiga harjuma hakanud.

lihavõttenartsissid verandal.

natuke hiljem tehtud pilt, kui vaprad kolm (hostvanemad ja hilde) olid lörtsist hoolimata turile, samal ajal kui mina ja erik toas olime ja ma monty python & the holy graili vaatasin. tagasi tulles asus mu hostisa lund kaevama ja naasis veerandtunni pärast võidukalt: maja kõrvale paksu lumme oli nüüd tekkinud pink. lambanahad peale ja sellest sai üks päris kihvt vaatepilt. ilm selgines ka õige varsti, päike hakkas vaikselt kõrvetama ja suured jõid õlut. elina nautis kokat.

pärast seda nautisime lihtsalt olemist, mina lugesin ette 200 küsimust (lihavõtteeri, muidu jääb see arv 10 ja 15 vahele) maast ja ilmast, millest väga paljudele vastusedki leidsime. ma sirvisin läbi ka ühe raamatu lindudest, kus sai iga linnu häälitsust kuulata. mõtlesin oma põhikooli bioloogiaõpetajale.

õhtuks hakkasid mu hostema näpud taas sügelema ja terve kamp viidi veel ühele turile. ma olin skeptiline... kuni ma vaadet nägin.

ja nii terve tee. käisime mööda suusaradu ja ma muutusin kohe eriti elevaks homse eesootava mäesuusahommiku peale.

pärast suurepärast hommikusööki (pange tähele kollase värvi üledoosi) sõitsime suusabaasi poole. see oli kolmas kord, kui norras mäesuusad alla sain, ja vaieldamatult parim. päike paistis, rada oli parim, mida pärast serfausi mittelabfahrti kogenud olen, ja kolm tundi hostemaga läksid kiiresti ja toredalt. eh, jah, ma ei suuda järgmise aasta hooaega ära oodata.

koju jõudsime sellist vaadet vaatama (verandalt):

ma tegin sellest samast mäekogumikust ehk sada pilti. suu oli kogu aeg ammuli.

minu lõunasöök: grillitud kartul, kalaburger ja lomme (näeb välja kui väike tortilla, aga on palju kergem. üldiselt kasutatakse grillviinerite söömiseks.) sõin esimest korda üle aastate ketšupit. kõik sobis väga hästi.

elina Paradiis: kokakoola uhkes klaasis, see vaade ja hea raamat. insurgentit lugesin sel päeval.

erik, kõige muhedam mees norramaal. meie võõrustaja. tagaplaanil võite näha mägimajasid, mille taolises meiegi olime ja nagu enamik olid. osutaks eriti lumekuhjale katustel. meie ööbimiskohas oli see samuti olnud vaid mõni päev tagasi.

jälle verandalt. aeg-ajalt suusatasid sealt mõned ilmanautijad läbi.

need kaks päeva olid häbiväärselt lühikesed. teise päeva veetsime pärast suusatamist (teised kolm olid minu ja hostema mäesuusatamise ajal murdmaad sõitnud) sealsamal verandal. rääkisime palju. ma püherdasin kiitustes nagu kass päikese käes -- natuke veel ja usun ise ka, et norra keel mul hästi suus.

tee, mis meid hilde ja eriku juurest järgmisesse sihtpunkti viis. kolmetunnisel retkel raskelt autohaige elinaga oli vaid üks peatus: õhtusöök.

üks kahest selfiest, mille meie reisil tegin. seda tahtsin jagada.

see koht, kus sõime, väljastpoolt. caesari salat mu hostemale, pikkpoiss hostisale ja ciabatta tomati ja mozzarellaga minule. ciabatta oli XXXL. tõesti. ma sõin muidugi kõik ära. sest ma olen õgard. jne.

andersnatten on selle kuplimäe nimi. "andersi öö", sest vana loo järgi pidi anders seda mäge ronima, et norra viikingikuningale oma armastust tõestada, aga see on väga järsk, niisiis kukkus ta end surnuks.

morbiidne? tere tulemast norrasse!

veel teed.

uude mägimajja jõudes, seekord minu hostema hea sõbranna ja turikaaslase helle ja tema mehe kai (miks kai mehenimi on, ma ei tea) juures. aga sellest juba järgmises postituses. ;)