pappa kukk norras! reisid bergenisse ja oslosse.

pappa käis külas mõni aeg tagasi. ma kartsin natukene kahe maailma kokkupuudet nii paikapaneval tasandil kui vanemad, eriti norras olles, aga need viis päeva olid rohkem kui vaimustavad.

läksin kolmapäeval pärast trenni oma eesti pappale vastu ja tõin ta koju. sõime eelroaks sushit ja siis grillitoitu. pildil: magustoit terrassil, kui hostema kohtumiselt koju jõudnud oli. tornikook, jäätis, marjad, eesti kommid, kohv, konjak, navitrolla kruusid, vana tallinn, õhku ahmiv elina. "ega te vist iga õhtu nii hästi ei söö?" -- "päris tihti tegelikult. meil käib palju külalisi."

teekond bergenisse

õhtu bergenis

ma ei osanud väga kusagile minna, sest mu orienteerumisoskused on väiksemad kui null; niisiis panime asjad hotelli -- hotelliuksel oli silt "pärast kella 15 saab võtmed kätte garage'ist", seega saime oma tuppa alles siis, kui olime kõrvalasuvas rokibaaris käinud. väga kihvt elamus. sai sealsamas baaris kaardiga maksta toa eest ja puha! pärast seda seiklust käisime niisama ringi ja leidsime mõnusa koha, kus süüa. zupperia.

üks tore seik oli tol õhtul veel: kõndisime bergeni kinost mööda ja läksime sisse, sest mulle meeldivad kinod. pappa küsis, kus tualett on ja ma vaatasin ringi....ja keda ma nägin??? EVA!!!!!! täiesti ulmeline kokkusattumus. kiljusime natuke, rääkisime, tutvustasin oma kaasvahetusõpilast ja isa ja oli väga sürrealistlik tunne. aga nii, nii tore!

rongijaam  

päev bergenis

kalaturg. kuulus! toit nägi hea välja, aga olime just hommikust söönud ja see koht on hommikuteks.

ja kui oli lõpuks lõuna, otsisime nõutult kohvikut. helistasin evale, ta ütles, et starbucks. me seisime eelnimetatu ees. see oli saatus. pildil oreokook, mis oli meeliülendav.

järgmine seik viis meid fløyenisse: sõidad pisikese rongiga mäest üles ja imetled bergenit. see ja kaks järgmist pilti tehtud rongiaknast.

tipus

bergeni kesklinn. see tiik ja purskkaev, mis pildi keskel on üks esimestest piltidest siin postituses.

olime otsustanud alla kõndida, sest ilm oli kõndimiseks mõnus ja tahtsime näha, kuhu välja jõuame. (spoiler: hea mõte oli!)

tee viis läbi metsa.
"inimene ei tohi teisi kiusata, peab olema hea ja tore; ja eelkõige võib teha, mida ta tahab"

peaaegu alla jõudnud, nägime kolme suurt staadionit....ja inimhamburgerit.

vaade samalt teelt

pärast mõningast uurimist mõistsime, et olime välja jõudnud bergeni vanalinna. ma pole veel ühtki norra vanalinna näinud, niisiis oli see huvitav kogemus mullegi. ja nii ilus oli!

sadamakai, kus mitu tundi välikohvikus istusime. NII ILUS ILM.
bergen on tuntud pideva vihma poolt ja meie saime särava päikesepaiste. 

seal, mis on bergeni ikooniks saanud, olime lõpuks pea terve päeva. aga oli mõnus, oli tore!

õhtusöögiks otsisime oma tund aega kohta, aga polnud ruumi või ei kutsunud, ja lõpetasime, jah, sealsamas kohas, kus eelmisel õhtul. sõin taas krevette ja kui bergenisse satute, püha lehm, zupperia, minge sööge!

vikerkaar. aga vihma ei sadanud. vaatasime, suu ammuli.

....ja vaid mõni minut hiljem tundsime väikeseid vihmapiisku. taevas oli aga ikka veel taoline. me läksime seekord öörongi peale; hakkasime natuke pärast 23 sõitma. rahutu öö oli.

  päev oslos

saime kolm-neli tundi kodus magada pärast oma bussisõitu, ja asusime taas teele, seekord pealinna. lubatud oli vihma, aga mulle oli nädal varem teatatud, et yfu viimane kohtumine on just sel laupäeval, niisiis polnud midagi teha. väga tore oli oma vahetusõpilastest sõpru viimast korda koos näha (yesil on vaid eurooplased), aga jäin vaid pooleks päevaks, et pappat mitte päris hüljata. minu suurepärased, imelised, erakordsed vahetusvanemad käisid need neli tundi oslo peal ringi ja näitasid talle kõikvõimalikke vaatamisväärsusi (umbes sama tuur, mille johanna oslos käies sai). siis kohtusime munchi-muuseumi juures ja läksime (arvake?) sööma. vahetusõpilase klišee elina.

mõlemad minu isad sõid seda jumalavallatust.

holmenkollen!

mina seal varem käinud polnud, aga pappa oli, ja talle oli see nii suurt muljet avaldanud, et tahtis seda uuesti näha -- ja mulle näidata. sõitsime siis sinna. oli küll ilus.

Kaks Isa

vaade holmenkollenilt

mul on tunne, nagu ma suruks omaenda nägu teile kogu aeg silma, aga miskipärast on see hea tunne.

igavene tuli holmenkollenil; mälestusmärk. (ei tule meelde, millele, aga spordiga ta seotud oli.)

siis sõitsime koju, sõime krevette (kolmas õhtu järjest ja olin ekstaasis -- enne norrat krevetid ei maitsenud), läksime magama, nii mina kui pappa magamata ööst väsinud.

hommik tuli liiga vara ja veetsin terve päeva haigutades. hommikul sadas paduvihma, niisiis lükkasime oma plaani vikersundi ja koobaltikaevandustesse minna edasi ja istusime pärast hommikusööki elutoas ja rääkisime. ma tundsin end nii hästi: norra, eesti ja inglise keeled sulandusid kõik harmooniliselt ja ma polnud üldse segaduses, lihtsalt rahul. kui vihm järele jäi, sõitsime kõigepealt lähedalasuvasse klaasipuhumistöökotta (?), kus ma suu ammuli vaatasin ühe veiniklaasi valmimist. ausalt. lõpmata kihvt oli!

siis asusime teele koobaltikaevanduste poole. koht avati eelmisel päeval ja parkla oli nii täis, et pidime seal oma kolm-neli tiiru tegema enne, kui koha saime. aga inimesi polnud üldse palju ja mõnus oli. täpsustuseks ütlen, et tegemist polnud päris kaevandustega, olime seal, kus kaevandajad elasid. tutvustasin pappale veel norra toidukultuuri: pehmed vahvlid. meie perega sõime pannkooke mustikate ja jäätisega -- ainus kord, kui pannkooke õhtusöögiks ei sööda. andsin pool pappale, et ta saaks ka pannkooke proovida ja tema andis mulle pooled vahvlid. hostisa naeratas nii muhedalt, kui meie sujuvat koostööd nägi.

käisime veel bjørndaleni kuju juures (norra üks kuulsamaid suusatajaid üldse, kasvas mu kodu lähedal üles), mida mu spordifännist pappa väga imetles, ja läksime siis koju. olin lubanud, et teeme pappaga neile eesti õhtusööki. kaks tundi mässasime, aga hämmastavalt ilus asi sai. (1) lillkapsasupp ja peenleib kiluga; (2) tomatipasta kitsejuustuga; (3) mannavaht. kõik läks ja ma olin nii-nii õnnelik! eesti toitu suhtutakse siin muidu skepsisega.

ja esmaspäeva hommikul sõitsid mu kaks pappat lennujaama ja mina läksin kooli ja nii saigi. suurepärane aeg. ma olen nii väga rahul. ei tasu karta vanemate küllatulekut, eriti, kui sinu hostvanemad on niiiiiiiiiiiii lõpmata suurepärased. ;)

kodu.

telefon piiksub nii tihti.
tasus ära oodata see kuu! kus maa on täis naeru, kus mäed lähevad üles ja sina vaid veered küljelt alla, naeratus kõrvuni.

homme ootab mind ees minu esimene norra matemaatikaeksam ja nädalavahetus mari emilie juures. laupäeval drammen. ainult hygge. viin neile maiuspala; mari emilie ema on poolakas, ehk tema lõpuks hindab seda.

täna oli norras püha, kristuse taevalennu päev, kui ma õigesti aru sain. kõlab nagu "kristusetaevakiiruspäev", ma ei kujuta ette, mis ta tegelikult on. las ma lõbustan end natukene!

pühapaiste

ärkasin täna kell 4:00; 5:30; 6:45.

1. ärkasin hetkeks, sest nii külm oli. ööd on julmad siin põhjamaal.

2. ärkasin ehmatusega unenäost -- ei näe ma liiga tihti und. ma näen ainult õudusunenägusid, niisiis ma ei kaeba. tänane eri: nägin unes, et olin bioloogiatunnis ja kodutöö (pildista viis taime ja räägi neist natukene) tegemata jätnud ja õpetaja sai väga kurjaks. rohkem ei mäleta, aga asi lõppes sellega, et ma hakkasin nutma, sest mul oli tunne, et ma teen kogu aeg ainult kodutöid oma vahetusaasta nautimise asemel.*

3. ärkasin päriselt. ikka veel oli külm. tegin kaerahelbeputru ja istusin klaasistunud pilguga pool tundi laua taga. unest ei piisa. tulin kella kolmveerand kaheksaks kooli.

* koolis koridoris kõndides tuli mulle selle ülesandega seotult pähe üks mõte. MA NÄGIN NORRA KEELES UND. suck on that!

olen üks suur küsimärk

aaaaaaaarvake ära, kes eile öösel voodis värises ja tekki krabas?

kuu aja pärast on YES. pigem NO küll sest ma ei taha kusagile minna.

tavaliselt olen ju rahulik -- mul on tore viimane kuu ees ootamas ja tore suvi eestis ootamas. aga eile öösel, järsku... sellest ei piisanud. ma ju räägin eestlastega ja teen nendega plaane, aga samas räägin norra keelt ja loen norra raamatuid ja tunnen end norrakana. mul on tunne, nagu rebitaks mind kaheks.

ÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆÆHHHHHHHHH

issi käis külas ja käisime bergenis, kirjutan sellest õige varsti. mu hostpere on nii-nii tore, nad olid nii kenad meie vastu! tusen takk, vertsforeldrene, ja aitäh, issi, et mulle selle aasta andsid!

koolinädal

kirjutasin terve nädala oma koolisolekut üles. mis tegin, kui kaua, kellega. ehk kuidas norras kool on.

neljapäev, 15. mai 8:00-15:15

1. kolm tundi IT-d

viimased tunnid enne aastatöö esitlemist, millega viimased neli kuud töötanud oleme -- koduleht, mis sind ennast kirjeldab. dreamweaver ja mysql, abiks photoshop. minu lemmiktunnid -- kaks või kolm tundi hommikuti, pime klass, töö omas tempos ja omal viisil.

teise tunni esimese poole veetsime sööklas, kus loeti ette kõik, kes on kirjalikule eksamile loositud. nii palju inimesi, ja minu ained loeti pea viimastena. kõigil vg2 (gümnaasiumi II klass) õpilastel on üks eksam, suuline või kirjalik, suulisel osalevad saavad 48 tundi enne toimumist teada. mul seda muret pole, sest heia, minu nimi hõigati R1 matemaatika nimekirjas välja! olen üks kaheksast õnnetust. (edasijõudnute mate klassis on meid vast kaksümmend.)

"minut vaikust kõigile, kes R1 mateeksamile valiti", minu klassi fb-grupis :D

2. kolm tundi norra keelt

esimene tund õpetajat polnud, niisiis me vaatasime miskit norra sarja. "täiesti ideaalne". ma nutsin naerust.

teine tund rääkis õpetaja retoorikast ja jagas meid gruppidesse -- klassinimekirja järgi sattusin ma suurepärasesse gruppi inimestega, kes alati tublid. kolmas tund töötasime grupis, et homme grupi peale 5-minutiline kõne pidada. meie teema? koolivormi poolt norras. norras on ainult väga üksikutes erakoolides üle riigi koolivorm.

3. vaba tund

istusime lindaga, minu kõige julmemini paigutatud vaba tunni saatusekaaslasega raamatukogus ja töötasime mõlemad oma IT projektiga. dina ja amalie -- paralleelklassist -- hüppasid enne tunni algust läbi ja avaldasid kaastunnet.

4. üks tund bioloogiat

hominidae. pidime leidma nelja eri ahvilise (gorilla, orangutan, homo ja chimpanzee) sotsiaalse hierarhia ja toitumise põhitunnuseid. kas sa teadsid, et orangutanid elavad üksi ja kohtuvad vaid vajadusel? minust saaks hea orangutan...

(pildil majesteetlik mägigorilla.)

reede, 16. mai 08:00-14:25

1. kaks tundi inglise keelt

kirjutasime esseed lühijutu põhjal, millega viimased paar kuud töötanud oleme. pidime sellest filmi tegema, aga need, kes kaamera taga olid, kaotasid kõik filmitud materjali ära ja nii jäi ainsaks tulemuseks kaheleheline essee. minu teema oli "the story is about the dehumanising effect of poverty and how social inequities can poison human relationships. Please discuss." mul kulus natuke üle tunni, niisiis ülejäänud aja istusin kokakoola ja mustikatega raamatukogus ja lugesin filmiblogisid.

2. üks tund ajalugu & klassijuhatajatund
reedeti on meil tihti nii kolm tundi vaba aega, kus kohtume vaid iga tunni alguses klassis ja võime siis taas laiali minna -- täna oli seda kaks tundi. olime raamatukogus, vahelduva eduga mina, connie, linda, nasra, ansam, dina, lina ja amalie. ajaloos pidime ülesannetega töötama, aga keegi meist ei viitsinud, niisiis rääkisime niisama, kõigil arvutid nina ees. connie küll töötas, aga tema on pärast klassivahetust (ülikooliettevalmistus --> tervis-sotsiaal) ebainimlikult töökaks muutunud.

(too garfield on ühe meie kooli seina peal. teeb tuju alati paremaks.)

3. üks tund norra keelt

jäin tundi paar minutit hiljaks, sest mina ja neli teist klassikaaslast pidime sööklas koristama. kõik peavad seda kaks korda aastas tegema, võtab ainult paar minutit. aga ju siis aitame puhvetitädisid piisavalt. tore tore! norra keeles oli meil täna eilse töö viljad ette näidata. ei tea, kuidas, aga kuidagi sai sellest minu parim klassi ees olemine. ilma märkmeteta, klassile otsa vaadates, kõva häälega, iga kategooria järgi õpitud retoorikavõtted olemas. minu grupp sai klassi kõvema aplausi.

pärast tundi tuli õpetaja minu juurde ja ütles, et ta on tohutult impressed minu norra keelega ja et ma sain norra keele eksamil viie. parim hinne kuus. !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! jah.

4. kaks tundi kehalist

kavas oli rannavõrkpall (meil on üks liivaga kaetud võrkpalliplats pea kooli kõrval), mina küsisin, kas võin uuesti joosta, eelmise reede aega parandada. anti luba. 21 minutit -> 17 minutit. olin seekord valmistunud -- hommikune kaerahelbepuder ja kõik jutud. hea nädalalõpualgus, jah!!

esmaspäev, 19. mai 9:50-13:30

1. üks tund ajalugu

viimane tähtaeg ülesannete jaoks. "kuidas mõjutas reformatsioon norra iseseisvuse kaotust", "kuidas muutus võimuvahekord kuninga, aadli ja vaimulikkonna vahel 1400.-1750. aastate vahel", kokku kirjutada umbes kaks lehekülge. kõik olid tasa, terve klass töötas puhtalt 45 minutit järjest. õpetajat polnud ikka veel, asendusõpetaja istus meiega. küsis mult tunni lõpus, kas mul on õde, kes käib hokksundis põhikoolis. tal polnud aimugi, et ma olen vahetusõpilane, kuigi ma olin temaga terve vestluse maha pidanud. sisemuses paisus miski soe taas.

2. üks tund inglise keelt

see, mis alati pärast esseekirjutamist. loeb ette umbes 50 sõna (täna 41) või fraasi, mis esseedes valesti kirjutatud olid. suur areng on klassis toimunud, valestikirjutatud sõnad muutuvad aina keerulisemaks. esimene kord oli seda listi päris piinlik kuulata. mina kirjutasin valesti suppress. tõmbasin lõpuks tolle teise p maha, ei oleks pidanud. panin kõrva taha. sotsiaalne areng: klassiõde malin kutsus mind enda kõrvale istuma, sest ta pinginaabrit polnud, niisiis istusin tema ja nasra vahel, totakas naeratus näol.

3. kaks tundi matemaatikat

nii palju töötamist! miski imelik esmaspäev. suurema osa ajast oli haudvaikus. kaheksa meist eesootava kirjaliku eksami hirmus, ülejäänud hirmus, et neid suulisele eksamile valitakse. vaikust lõhkusid vaid õpetaja, kui ta meid julgustada üritas ja seletas, mis pahna (okei, vanu eksameid) ta meile seekord kopeerinud oli ja teise tunni alguses üks senitundmatu naine, kes eksamireegleid seletas -- kus, millal, abivahendid, kaebamine jnejne. ma sain nii palju tehtud, et ise ka ei uskunud.
(eksamile valitud hunniku paberite peal.)

teisipäev, 20. mai 9:50-15:15

1. kaks tundi inglise keelt

sofie luges meile oma proovieksami essee ette ja mul jäi hing kinni. poleks elus osanud oodata midagi nii ilusat, erksat ja mõtlemapanevat. tunni esimesed viis minutit olid kõrghetk; pärast seda pidime töötama oma suulise esitluse kallal ülikoolidest. minule loositu? harvard. just nii.

2. vaba tund

iga teisipäev on kõigil üle kooli viies tund vaba. käisin oma jalanõudel järel, mille reedel kehkasse unustasin ja otsisin mari emilie üles, et temaga sleepoverit arutada -- hostvanemad lähevad tromsøsse ja ei julge mind viieks päevaks üksi jätta (kes minu eesti eluolu tunneb, tundke end vabalt naeruturtsatust välja lastes), niisiis pean nädalavahetuseks mõne sõbranna juurde minema. ta oli väga elevil, tundub, et läheb asjaks. jeah.

3. kaks tundi bioloogiat

natuke ahve (jätkuvalt huvitav), palju formering hos dyri. loomade levik? paljunemine? ma ei tea.

"dronningen (2n) formerer seg ved partenogenese, og ubefruktede eggceller (n) klekkes til droner (n). Parer hun seg med en drone, blir eggcellene befruktet, og det dannes diploide egg som klekkes til arbeidere (2n)." putukad.

4. tund matemaatikat

puhas töö. päev tundub teisipäeviti nii-nii palju pikem kui ta on.

kolmapäev, 21. mai 8:00-15:15

1. kaks tundi IT-d

esitlesime kõik oma lehti. päris kenasti läks mul vast. paljud avaldasid muljet. ja üks poiss, keda ma kunagi varem seal tunnis näinud pole, oli täiesti ilmselgelt lihtsalt kusagilt maha vehkinud terve lehe. huvitav, kas saab hiljem koosat? ei tea. linda ja ansam kohale ei ilmunud, niisiis istusin üksi ja kruvisin end muudkui üles -- olin eelviimane esitleja.

minu avaleht.

2. kaks vaba tundi

olin täna raamatukogus -- vahel lähen koju, sest mul on üle kahe tunni aega koos söögivahetunniga -- ja kirjutasin blogipostitusi.

3. kaks tundi bioloogiat

rääkisime bioloogilisest mitmekesisusest ja ahvidest. ma ei saa üle sellest, kui toredad on mägigorillad. ülesannete tegemise asemel kirjutan seda blogipostitust. minu taga sööb ansam salatit ja lina loeb õpikut, paremal pingis vaatab stine (ma arvan, et see ta nimi on) gossip girli või midagi ja birgit mängib iphones candy crushi. pole ma oma laiskuses üksi! bioloogiatund on aine koha pealt minu lemmik, oleku pealt õudseim, sest siin on neli tüdrukut, kes kogu aeg naeravad seda kõige tüütumat ja kõledamat naeru, mis kõrva kriibib ja tervet klassi neile vihaseid kõrvalpilke andma paneb. 

4. kaks tundi matemaatikat
norra keeles tuupima on "pugg". pügg. õudne sõna. need, kes eksamit ei tee, said koju minna. meie lahendame ülesandeid. see on tegelikult seda sorti õppimine, mis mulle meeldib -- kaheksa inimest, kõik töötavad, vaikus. ehk saan järgmine aasta mates tänu sellele paremini hakkamagi. loota ju võib. :P