aker brygge, oslo

hei-hei!

mul on praegu talvevaheaeg (vinterferie) ja niisiis hüppasin eile hommikul hostema autosse ja sõitsin temaga koos oslosse, kus jäin omapäi mõneks tunniks linna avastama. mõnus, soe ja lumetu kevadilm oli, nii et suurema osa ajast jalutasin õues ringi ja tegin üle pika aja palju pilti.

aker brygge! kihvt koht oslos, hiiglaslik sadam ja poed-värgid. see on loomulikult minu esimesest osloskäigust 2015. aastani ümberehitamisel, sest kuidas siis muidu. :D

reporter ja kaameramees kanal 2 jaoks, mis see aasta norras olümpiat edastas (ma ei tea, miks kaamera peal number 4 on. ehee...)

vaated aker bryggelt

("in here, it's always friday") minu jaoks suur vaatamisväärsus, sest ma pole siiani sees käinud ja eestis ju pole :D 

esimene peatus: jäätis. paradISist [is(krem) = jäätis norra keeles] saab oslo parimat jäätist. itaallased töötavad kohapeal ja puha. varem käisin siin jani ja jorensiga pärast høstsamlingut.

see onu ütles kunagi, et "on parem oslosse ehitada 30,000 maja hinnaga 15,000 krooni kui 15,000 maja hinnaga 30,000 krooni. see kuju seisab praegu oslo kalleimate ja parimate vaadetega korterite õuel.

püha jessas, kuis ma koeri armastan ja saarat igatsen I

sildilt loeb "rula ja rulluiskude kasutamine keelatud" -- või muidu tuleb alasti naine sind kummitama...?

teine peatus: väike kohvi, võileibade ja smuutide kohvik. teate, kuidas mina kohvi ei joo? aga vot espressot ma nüüd joon. (see oli mu elu teine espresso. 23 krooni.)

võigas vaatepilt: justkui vastlakuklid, aga vahukoor on keskel??? ma väga kahetsen, et ma ei ostnud, aga mulle ei tulnud mõte neid süüa pähegi.

osklo kontserdimaja -- paremal kino victoria: uusim, kalleim ja uhkeim kino oslos.

kolmas peatus: raamatupood/narvesen (r-kioski isa) -- rowlingu "casual vacancy" alternatiivne kaas meeldib mulle hoopis rohkem.

püha jessas, kuis ma koeri armastan ja saarat igatsen II

neljas peatus: järgmine raamatupood. seal oli suur valik igasuguseid kipasid kaustikuid. hästi kallid, aga vaatamisrõõm oli nul ikkagi. 

autorit polnudki näha.

norra noorus. ma ei suuda panna sõnadesse, kui hea siin on: kõik inimesed on erinevad ja seda tähistatakse. austatakse. ma olen seda linnades (oslo, bergen, drammen) palju näinud, kuidas kambad noori inimesi ringi käivad ja too vaatepilt erineb eestis nähtavast palju. mulle nii meeldib siin.

koduigatsus on kui peoga pühitud. mulle meeldis eestis käia ja ära tulla oli raske, aga praegu on isegi mõte tagasitulekust hirmutav. mulle nii meeldib norra! puhas hygge ja ootusärevus.

oslo-õhtu lõpetasin 7eleveni mozzarella-pesto-tomatibaguette'iga ja norra suurimas raamatupoes eldorado (viimasel pildil on seda kohta natuke näha, kollaste siltide juures) hostema, -isa ja äsja mehhikost naasnud hostõe mariaga ühe raamatutõlke esitlust kuulates. siis sõitsime koju, mina hostisaga ja hostema oma tütrega, sest olime tulnud kahe autoga -- ja rääkisime hostisaga reisimisest terve poolteisttunni, mille autos veetsime. aitäh, eva, et soovitasid rääkida! sain teada, et mu hostisa läks '82 rongiga läbi venemaa sõbraga reisima ja käis läbi austraalia, indoneesia, india ja veel lademeis teisi riike aasias. väga inspireeriv. ma unustan tihti, et mu hostvanemad on viiekümnendates ja et neil on palju asju juba nähtud.

tahan ka.

PS -- ma jooksen ka teiega 100 hommikut! 

PS 2 -- VALAR MORGHULIS, need saavad olema mu elu pikimad 40 päeva...

palju-palju õnne, kodumaa!

1. käisin reedel tugiisikuga rääkimas. nüüd rääkisin hostemaga. ja hostisaga. pikalt ja ausalt ja hästi. nad on mulle nii kallid, eriti mattis ja jesper ja casper, aga ma pean ära minema, ma ei talu seda igapäevast mitmetunnist busside ootamist ja hõõrumist. vahetan pärast talvevaheaga pere.
2. huh. (kergem hakkas.)
3. aga kurb on ikkagi, niisiis söön eesti kommi! ja olen eesti lippu mässitud. ja lehvitan oma väikeseid lippe.

"arvo pärt on soomlane" =/= "su kultuur on väärtusetu"

LÄHEME ÕUE, JAH?

SININE TAEVAS.

aasta ilusaim ilm.

olime mattisega õues, mängisime hoiukoeraga ja naersime endid ribadeks.

ma olen niiiiiiiiiiiiiiii õnnelik, et mul taoline vend on.

12.-15. veebruar

päris hullud kolm päeva olid.

kui mind (vabaduse väljakul suu ammuli vabaduse risti vaatamas, TIKi ustest sisse minemas, vapianos söömas, plazas orlando dicapriot korrutamas ja kõõksumas, bussis number 22 sõitmas, sõbrapäeval kollaseid roose ostmas või telekast sushi cati reklaamis) nägid, siis ei tabanud teid ajutine meeltesegadus ega kedagi -- ja kui kuulsite kuulujutte, et "elina tuli eestisse hambaarsti juurde", siis jah. just nii see oli.

vahetusõpilase koha pealt mitte just parim käik -- pole meil, yfukatel, ju lubatud kodumaale minna, kui just matust või muud väga tõsist ei ole. isiku koha pealt oli see väga mõnus käik -- rääkimata sellest, kui pehme oli magada oma satiinlinadega voodis, oma koeraga oma lemmiktänavaid pidi jalutada, oli ütlemata suurepärane näha oma uskumatult suurepäraseid sõpru (muuhulgas hannat*), ja kuigi te olete mulle igavesti kallid, siis kõige suurem rõõm oli siiski näha oma vanemaid (minge vahetusaastale ja proovige vaid mitte oma vanemaid oi-kui-väga hindama hakata)!! tegin läbi terve aja seda, mida peaksin oma vahetusaastaga rohkem tegema -- võtsin igast hetkest viimast, ja nii ei tundunudki see aeg nõnda lühike. 

ja kui norras olen ma alati suurim külmavares, siis eestis oli mul kogu aeg nii-nii palav, eriti siseruumides. heheh.

kui loete teiste võpide blogisid, on meehati tsitaat "how lucky I am to have something that makes saying goodbye so hard" teile kindlasti tuttav. ja tore, lõpmata tore, oli näha, et see kehtib minu puhul mitte vaid vahetusriigi puhul, vaid ka eestiga. :)

lahkumine oli kurb, aga kuna ära saatis mind seekord vaid pappa, oli see natukene lihtsam kui 14. augusti ärasõit. ise ka ei usu, aga tunne läks väga heaks tegelikult juba poole lennusõidu pealt. isa ütlus (ma teen tast kunagi tsitaadiraamatu), kui emps minu viimase õhtu kurva tuju peale arvas, et "ainult neli kuud pead veel norras olema" -- "neli kuud on sul võimalus seal olla" annab kõvasti motivatsiooni. oslo rygges maandudes oli tunne, et olen nüüd koju jõudnud ja tundsin taas seda, mida esimest korda norra tulles -- siin on niiiiiiii hea õhk. isegi lennujaamas.

laupäeval seiklesin natukene veel oslos, käisin tänavail ja poodides ringi eesmärgiga leida põhjuseid oslot/norrat armastada ja sõitsin siis koju ära. lumi oli ikka veel maas ja praegu paistavad taevast tähedki. olen terve päeva veetnud voodis end väga antiklimaatiliselt tundes, aga ei -- hea on. lõpetuseks -- suur-suur tänu kõigile eesti sõpradele, kes minuga kokkusaamiseks aega leidsid. eriline aitäh tijale "welcome to estonia" sildi eest. :D

* sobib? ;)

kasvamisest, ilmast ja suusatamisest

üks vana vahetusõpilane ütles mulle, et jaanuar on enamike vahetusõpilaste jaoks see paikapanevaim kuu. 

 

ma olen täiesti nõus. jaanuar oli seni vast kõige raskem kuu, aga õpetas ka kõige rohkem. näiteks seda, et mul pole vaja enda jahedate klassikaaslaste heakskiitu taga ajada, kui paremini sujub naabritüdrukute, vendade ja vaid üksikute klassikaaslastega ning -- taas tollelt targalt endiselt vahetusõpilaselt -- sõprus vajab tugevamaid alustalasid kui "oh, sa oled välismaalane." raske on end mitte kibedasti tunda, kui ma vaatan meie klassi ümber austraallase inglise keeles roomamas, aga eks ühel hetkel kaob ka see.

ennustus minu kooliaasta lõppemisest

minu jaoks on asi alati olnud isiklikus kasvamises, kogemustepagasis, mille norrast (või vahetusaastast üldiselt) saan. ma pole kunagi varem olnud korraga nii kindel ja teadlik selle suhtes, mida ma teha tahan. kelleks saada tahan. ma olen kuus kuud mägedest üles ja alla rühkinud ja samal ajal, kui gretsu ecuadoris või kaisa brasiilias suve naudivad, muutun mina tänapäeva eskimoks. ma olen nii tänulik, et ma siin olen.

sest küll ma veel soojale liivalegi jõuan.

uudiseid minu elust: käisin laupäeval (super ilm!) esimesel korralikul skituril - murdmaasuusad ja puha. umbes kaks kilomeetrit,

umbes nii ma maandusin, aga suusad olid pikemad

küngastest üles ja alla terve tee. õppisin lendama, aga mitte maanduma. kuuest kukkumisest viimasel kukkusin oma vasaku käe peale nii, et hakkasin kolmandat korda nutma - esimest korda valust, mitte vihast või frustratsioonist. käsi ei liikunud terve ülejäänud päeva ja nüüdseks on lihtsalt valus asjadest haarata ja pool käelaba on üks suur sinikas. aga uskuge või mitte, motivatsiooni uuesti minna ja suusatamine ära õppida on mul küllaga. ;)

PS -- ilm: sarnaneb eesti omale, aga lumi on maas, suusatada saab, aga libe on. vahel sajab vihma, vahel lörtsi, vahel on väga ilus pilvitu ilm (seda lõusta pole ma kuid näinud). temperatuur nulli lähedal, -5 kuni +5. jääd on palju. kui minust kuninganna saab, võite mind kutsuda Elina Jääkõndija. (norra esimese kuninga nimi oli Harald Juuksevärv.)

palju õnne jää, ausalt

meil on siin soojemaks läinud, mis talvises (ja kevadises ja sügiseses) norras tähendab vaid üht: jää! jipikajee. mul võttis mäest alla minemine (kodu on mäe peal, buss läheb otse sealt alt) tavalise kolme–nelja minuti asemel umbes kümme ja neid minuteid saatsid vali ja värvikas eestikeelne ropendamine, vahepeal kümme meetrit tagasi üles jooksmine ja siis lumme viskumine, sest mu hostisa ajas mind traktoriga taga, ja kurgus pitsitav nutt. ostsin siis vikersundist kahe bussi vahel oodates endale vaatamata oma täielikule pankrotile (palju õnne mulle, eks – 'palgapäev' on neljateistkümnendal) ühe kokakoola (mida ma pole juba keskaastaseminarist saati ostnud, sest lubasin evale :D) ja istusin esimest korda üle kolme või nelja kuu bussipeatuses, õues, bussi oodates. mõnus–mõnus–mõnus soe ilm oli juba hommikul!! 

kooli jõudsin conniega samal ajal ja temaga oli hästi lõbus, nagu alati, ja mulle tuli pähe, et seda jää–lugu oleks võinud varahommikul hoopis naljaga võtta. igatahes läksime koos kooli, rääkisime sellest, et ta klassi vahetab (läheb tervise– ja sotsiaalklassi, kus mari emiliegi käib, sest muidu peaks ta teist klassi kordama) ja olin kurb, sest ta on mul bioloogias pinginaaber, ja absoluutselt ka minu lemmik. nii lõpmatult tore on temaga! :D

inglise keel hakkab mulle aina rohkem meeldima. sain oma d.h. lawrence "sons and loversi" eile õhtul läbi, nii et tegin selle kohta esitlust samal ajal, kui teised lugesid 1984 (kuna see on mu lemmikraamat ja ma olen seda nii 4–5 korda lugenud, anti mulle teine raamat lugeda), ja ahhhh, nii huvitav ja nii mõnus, oedipuse kompleks + autorianalüüs.

siis oli veel ajalugu ja matemaatikat (milles on ülehomme töö, mille jaoks ma tegelikult praegu hoopis õppima peaks…) ja trenn (niiiii hea!!!) ja siis tulin mari emiliega (kellelt sain maailma parimat šokolaadikooki, i kid u not) koos koju ja teise bussi peal ühinesid meiega jesper ja camilla (mari emilie väike õde), oli kjempemoro ja siis lükkas jesper mind mäest üles koju kõndides neli või viis korda lumme ja kuna nii soe ja päikeseline oli (nüüd, pool kuus, on juba pime), siis oli see ainult natuke külm, aga väga naljakas. reason #1 to strength train: become stronger than your 14–year–old brothers……

nädalavahetusest nii palju, et pühapäeval käisin ansami kahekümnendal sünnipäeval, mis oli kolm tundi

üks neist sadadest piltidest ansami sünnipäevalt

pikk. tund aega tacosid ja kooki, pool tundi kõhutantsu ja salsat (ehh… palestiinlased ja tšiilikast connie…) ja poolteist tundi iphonedega piltide tegemist. oh sa jessas, ausalt. toredam osa päevast oli see, kui mu hostema telefonile kaks tundi ei vastanud, nii et ma läksin connie koju ootama, kuna mujal seda teha ei saanud (mäletate, norras on pühapäeviti kõik kinni) ja seal olime nii kaks tundi, tegime plaane pitsapeoks, oslos käimiseks ja rääkisime kõigest, mis pähe tuli. nii, nii, nii tore, et ta olemas on. :D

ühesõnaga on ilus, soe, ja mul pole see nädal enne neljapäeva aega kirjutada, sest jeesus, kui palju on mul mate tööks ja bioloogia tööks (neljapäeval) õppida. aga teie olge tublid ja….

näeme 12–14 veebruar ;)

keskaastaseminar, 23-26 jaanuar

jeaaaaah.

YFUkad on vist omaette rass, sest läbi kõige on ikkagi. ühendatus. ma ei taha palju rääkida (aga tegin palju pilti!), eelkõige seetõttu, et ma ei oskaks midagi asjalikku öelda. oled sa vahetusõpilane (olnud), tead sa, mis tunne on kõiki oma vahetusmaa võpe koos näha ja nendega aega veeta, kui mitte... noh, siis mitte. olid toredad päevad, aga mu ootused olid niikuinii liiga kõrged, ma olen keskaastaseminarist kõiki imesid ja poolt kuulnud. mkm.

(peaaegu) kõik oskavad nii kenasti norra keelt! mõnus oli kuulda, eri dialektid ja kõik jutud. :)

sõitsime rongiga bergenisse, pool vagunit vahetusõpilasi täis. gøy gøy gøy!

(nii gøy, et rongis pilte vaat et ei teinudki, ei sinna ega tagasi sõites.)

eva tegi mõned pildid siin, aga ma pole päris kindel, millised.

mina, patrick šveitsist ja eva

ladinaameeriklased! miguel (mehhiko), vale (mehhiko), livia (brasiilia), mario (ecuador)

selline tunne oligi. jah. :D

vale!!!!! vale on nii-nii tore ja räägib nii kena põhja-norra dialekti!

jan ja eva

norbert (ungari) ja eva

!!!!!!! teate seda tunnet? kui on lõpmata tore!!!

mats-ole/elina

meie lätlased, gunda ja jorjens

mul ja gundal olid samasugused sokid cubusest! kõige pehmemad ja suurepärasemad. üldse.

esimene hommik. aurelia (saksamaa) ja elise (flaami-belgia), kes olid minuga tiimis esimeses workshopis -- kokku oli meid oma 7-8. jan ja yannick (šveits) ka.

pärast workshopi (tatiana (slovakkia), aurelia, aline (saksamaa), jan). ma ei hakka seda liiga põhjalikult kirjeldama, aga see oli kõige vastikum workshop, milles ma olnud olen, millest puudus igasugune lõbu, õppimine, kus meid hoiti külmas ja see oli kõige hullem viis alustada seminari, kus näha kõiki oma kaasvõpe norras. mina, jan ja yannick üritasime revolutsiooni alustada seal, aga ei võtnud vedu -- saksa tüdrukud ei tahtnud. nojah.

livia ja inimesed tema ümber tegid selle lõpus küll midagi tõsiselt armsat, aga halb maitse jäi suhu sellegipoolest, ja norra yfu vabatahtlikud kaotasid kõvasti sümpaatsust.

(minu nägu iga kord, kui eva blogi vaatan ja seal uut postitust pole)

artwork by elina. siiri (soome)

järgmiseks workshopiks läksime linna. ÜRO mudelparlament või kuidas seda kutsutakse. palju, palju toredam, kui esimene workshop olnud oli. pildil meie juhendaja, mudelparlamendi "president". väga muhe mees!

kõik, kes teema välja pakkusid. jorjens võitis ülekaalukalt (ausalt, peaaegu kõik hääletasid tema teema poolt), niisiis arutlesime tunnikese samasooliste õiguste üle.

osad asjad tegid kurvaks. sai sallimatust näha, konservatiivsest jaapanist näiteks. aga toredus trumpas selle kõvasti üle -- osades inimestes sai meeldivalt üllatutud, ja nii toredaid mõtteid jagati!

vetsu seinal. olin segaduses ja siis vaatasin peeglisse.

"Sa ei tea, kui ilus sa oled."

linna peal pärast workshoppe vahetusõpilastega

jõudsime jälle siia välja, kus eva ja nilsiga novembris istusime. nii, nii, nii kihvt koht -- JA jäätisemasin töötas!

olin kade, et eva linna kõrval elab. rebaselaul mõlgub veel mõtteis!

kaubanduskeskuses

tagasi montanas, meie vandrerhjemis (youth hostel? ma ei tea, kas selline asi eesti(s) (keeles) on?

sunniva (mu lemmikvabatahtlik! ta käis indias), aline (saksamaa) ja aksel (argentina)

mõtlik lätlane.

õhtu algus, kõigil pidžaamad, sest kõigil juba ammu ükskõik. heia norra!!

hea päev oli.

"ilm on kole (bergen), niisiis dropime ühislinnakülastuse ja te võite teha, mis tahate."

no mis sa ütled. olime eestlaslikus meeleolus ja läksime rändama. leidsime ühe vabatahtliku soovitatud julebrusi, olevat parim, täiesti suvaliselt lähimast toidupoest -- ehkki julebrusi enam naljalt poest ei leia, isegi mitte tavaliseimat. kõndisime siis ülemeelikus tujus alla bergenisse, lubatud oli 40-minutiline jalutuskäik.

vihma ja lörtsi saime näkku ja külm oli, aga me oleme pooleldi viikingid! mina olen. eva on honorary, kui ta pole nõus ise olema.

läbi tunneli

muumid siingi kõva sõna. 

mõtlesime pikalt, mida teha.

ei mõelnud tegelikult, juba montanas otsustasime, et tuleb milkshake run #2.

tagasi vandrerhjemis, otsustas eva, et ma näeks kinniste juustega hea välja. ma tahtsin lihtsalt võimalust oma industrialiga lehvitada. oleme hea paar.

järgmine hommik, kõik kogunesime, et head aega öelda ja ühispilt teha.

lison (prantsusmaa)

enne pilti.

tagasi sõitmas, taas rongis, mis yfukaid maast laeni täis.

noon (tai) ja eleanor (austraalia), rongis. 

ja nii sai seegi läbi ja mul on nüüd natuke koduigatsus, aga kõik on hästi.

pool aastat veel. kõik on võimaliiiiiiiiiik.