top 10 asja, mida ma päriselt igatsen

kui kerida siin blogis täitsa alla, on üks üsna rumal list, koostatud suvel enne eestist lahkumist. praeguseks on, eh, teistmoodi.

1. VANEMAD, püha jessas. kohutavalt igatsen teid!!
2. saara, mu taks (koerad üldiselt ka)
3. vabadus – kõik need pisikesed asjad: millal ärkan, millal hommikust söön, millal pesemas käin, mida pärast kooli teen, palju mida teen.
4. keelebarjääri puudumine
5. kõik mu oh–kui–imelised eesti sõbrad
6. omaette olemine – või pigem, üksi kodus olemine
7. kool, eriti vajadus pingutada
8. kiire internetiühendus
9. linnamelu
10. kindlus ja turvatsoon, mis kodulinnaga kaasneb

aga tagasi ei tuleks. häid asju on liiga palju. täna oli hea hea päev.

28.09: oslo

käisime høstferie algul hostvanematega oslos. leidsin praegu pildid, kui norra pilte facebooki laadisin. nonii.

politsei, norra keeli politi

näitusel

mu hostema parim sõbranna on klaasipuhuja, see on tema näituselt. roosid, inspireeritud miskist itaalia luuletusest, mille mu hostema norra keelde tõlkis. 

päris ägedaid asju saab klaasist teha. kaks neist olid kusjuures muuseumid endale ostnud, oslos ja trondheimis. pilte neist mul küll pole.

norra hipsterid heheh

kojusõit

drammeni tuled (poolel teel koju)

yfu høstsamling ehk sügiskohtumine

adrian - magdalena - dennis (sakslased)

paremal kollases jorens (läti), esiplaanil "enne kallistust" livia (brasiilia) ja mario (ecuador) :D

järv, kust vett saime. ja balloon (tai.)

norra vabatahtlik, kelle nime ausalt ei suuda meenutada, aga vasakul mina, parajasti selgitamas oma vaateid feminismile ja seda, et võin istuda jalad nii harkis, kui tahan. oeh. pildil ka tacojuust ja salsa ja eriti nurgas siiri. :D

vabatahtlik ingrid ja adrian

yfu høstsamling leidis aset rolandhyttas, pool tundi oslo s-ist (see on oslos asuv lennu-, rongi- ja bussijaam, väga ökonoomne). hytta on mägimaja, tihti veeta, natuke vähem tihti elektrita. hütt. aga ilus, eesti mõistes uus - norras on aga ka 30 aastat vanad majad väljanägemiselt uued.

niisiis, laupäeva hommikul asusime hostisaga kodust sõitma, mina klammerdumas liitrise termose külge. nohu oli kohe eriti kõva. võtsime hokksundist jani peale ja jõudsime pool tundi varem oslosse. seal nägime kohe jorensit (läti) ja liviat (brasiilia), kellega kõmpisime natuke oslos ringi, käisime mcdonaldsist läbi ja siis läksime kõigi oslo piirkonna vahetusõpilastega (kahekümne kanti oli meid) bussi peale. hyttas panime oma kotid-kohvrid-magamiskotid ülakorrusele ja asi algas.

sõime lõunat, rääkisime gruppides sellest, kuidas läheb, kuidas pered. päris kurbasid lugusid oli, mõned olid juba peregi vahetanud, aga üldine mulje oli, et hästi läheb. aga juba selle kahe kuuga on meil kõigil eri rahvustest ja eri maailmavaadetega inimestel kohutavalt palju ühist tekkinud. sest me kõik üritame norrakad olla, samal ajal enda rahvust hoida ja endile uut elu luua vana unustamata. tasakaalu leida pole raske.

jan ütles, et tema meelest ei peagi vahetusaasta kerge olema. jumala hea point. seda aktsepteerides on hoopis lihtsam elada.

ja nii see päev läks - minu jaoks tundes kohutavalt suurt rõõmu sest, et me oleme kõik yfukad ja eri inimestega rääkides kõigest, mis pähe tuli. minu grupis oli mario (ecuador), kes norra tulles ei rääkinud üldse ei norra ega inglise keelt. nii-nii-nii supertore oli kuulata teda jumala vabalt inglise keeles rääkimas ja kui ta ütles sõna "biodiversity" (bioloogiline mitmekesisus), oleks ma teda kallistada võinud - niii hea! nii tore! nii yfu! tahtsin talt mitu korda gretsu kohta küsida, aga kui mina eestis olevate võpide kohta midagi ei tea, siis vaevalt tema ka ecuadori omade kohta teab.

õhtusöögiks olid tacod! hästi pikk ja lõbus õhtusöök oli, aga selle lõppedes olin mina küll rampväsinud ja nohune, nii et suundusin ülakorrusele, kus rääkisin pikalt-pikalt elisega (flaami belgia), kes on juba kooli lõpetanud ja norras on russ (gümnaasiumi 3. klass).

magamine oli omaette nali. ülakorruse põranda katsime madratsitega ja kõik üritasid end oma magamiskotiga kuskile mahutada. mina, jan ja siiri (soome) olime vist küll kõige pikemalt üleval, üks hetk maailma totakamaid nalju tehes, teine hetk maailma saladusi arutades. uni oli kusjuures super, oma kaheksa tundi sai magada (aitäh, yfu!) ja hommikuks olime kolm musketäri valmis, käisime järve ääres hambaid pesemas ja tegime veel natuke huumorit. mõlemad lõunad ja hommikusöök olid muuseas leib-sai-leivakate. iga kord läks kaubaks 800g nutellat.

jube kipa oli taolist asja tunda-näha. nii palju eri rahvusi koos, kõik (vähemasti üksteisega) superavatud ja kõik on sõbralikud. vahetusõpilase identiteet on üks hämmastav asi. siiani tuleb see meelde, mis seal räägitud sai, aga põhiliselt meenub too ühtsustunne. ei suuda ära oodata yfu keskaastaseminari, kui saab neid kõiki, kellega yfukal kohtus, koos näha. :')

pühapäeval kella neljaks olime tagasi. saatsime jani ja jorensiga siiri bussi peale ja elise rongi peale, endil plaanis koos pooleteise tunni pärast mineva bussiga koju minna. niisiis kõndisime aker bryggele, kust jorens laeva peale läks, tee peal oslo eri kohtades ringi vaadates. mina fangirlisin kõike suurlinnalikku, sest külaelu on mulle uus ja vahel kisub see väga igavaks. saime aker bryggel absoluutselt suurepärast jäätist, uhkest kohvikust subway küpsiseid ja KIRSIKOKAT! vapianot nähes sain krambid ja olin juba valmis bussist maha jääma ja kaks tundi hilisemaga minema, aga hindade ja jani veenmise combo rahustasid mu maha. bussist jäime ikkagi maha, nii et käisime hoopis ooperimaja vaatamas (superuhke ehitis) ja siis soovitas jani hostisa rongiga tulla, nii et läksime siis, mõlemad tolleks hetkeks rampväsinud, rongiga hokksundi. kohtusin seal jani hostisaga, kes oli hästi armas ja tore ja had some balls (tagaistmel oli oma 15 jalgpalli). sealt ostsin 15 krooniga (kaks eurot) pooleliitrise koka, olin jube imestunud, et niiii odav ja läksin siis sealt bussi peale. vikersundi sõitis kolmveerand tundi. öised bussisõidud on nii-nii ilusad!

hea oli. väga hea. kaamera oli mul kaasas, aga ma ei viitsinud ses varjulises hyttas eriti mässata, nii et jätsingi ta kotti. postituses olevad pildid on mattiase (norra vabatahtlik, käis ghanas) ja nooni (tai) omad. poindist saate aru. käisin photoshopiga üle, sest ma olen võimatu. igatahes, näeme varsti!

sünnipäevamelu ja muu elu (olen riimimees)

ei hakka ma siin 'ümber põõsa peksma - vahetusõpilase elu võib päris raske olla. sellest on vast tingitud ka minu harv blogimine - halvast ei taha rääkida (kohati tundub isegi vale seda teha), aga iga kord, kui on paras hetk blogimiseks, mängivad halvad hetked üle. praegu on kui ameerika mäed, eile sai kõik nii palju paremaks, kui sai isale kõik ausalt ära räägitud, nii nagu oli, alustades algusest; täna oli aga jura päev. ei tea. äkki on homme parem. raudselt on!

aga toredat on olnud küll ja päris kihvti toredust sealjuures. alustuseks pisike märge, et eelmises postituses olnud video koostamisel itsitasin eri heliefektide üle ja kuidagimoodi unustasin robotihääle peale. nii et vabandust. kui kunagi veel vlogin, üritan vähem tita olla. heheh.

vanemate pakk pole siiani kohal, millest on kahju, sest see tundub üks äge 17-kilone üritus olevat, aga üllatajaid oli päris palju - tipphetkena SUPERDUPER kipa kalender, mille pille (koos linnupiima ja kamatahvlitega) ühes pirakas maksikirjas saatis. hanna ja daisy saatsid väga täppiläinud ajastustega postkaardid ja tija pakisisu saan homme avastada. meeletult suured kallid ja kõvad tänud (või vastupidi) kõigile, kes võtsid vaevaks midagi eriti ehedat teha. hindan väga!

kell on veerand 11 õhtul, sajab paduvihma ja õues on soe. (norra kärbsed on kohutavalt aeglased. kõik saab käega ära tappa. jube veider.) see ilma-asi on küll üsna huvitav asjade käik, sest esmaspäeval sadas lund. eile oli seda ka veel, eriti kooli juures ja mägede (küngaste) tipus, täna on ainult vihma olnud ja 10 soojakraadi juures (õhtul!) pole see vast ka kuigi suur ime.

aga nonii! kuna mul südamepuistamistuju tegemiste-toimetuste tuju täna rohkem, kui lihtsalt toimetuste tuju (minu peas on see loogiline, eh), võtan pealkirjast "yfu sügiskohtumine" ära ja räägin veel natuke minu enda elust ja olust.

reedel, päev pärast süntsi, kutsusin oma toredaimad - ehk linda, jan, ansam, angham ja mari emilie (naaber ja vg1 õpilane minu koolis, supertore tüdruk) - meie juurde tacoõhtule. natuke rohmakas ja kiirustatud ja kohati veider ta oli, aga sain kingitusigi (kingad :D, kaks suurt kvikk lunsj-i, suure koka (oh, kus alles teavad mind!!) ja kaks suurepärast kooki) ja üldiselt oli tore nad siia tuua, oma kodu näidata, mugavustsoonist korraks välja hüpata. ma vist juba mainisin, et reedesed tacoõhtud on siin omaette traditsioon, nii et see oli see kõige kihvtim osa - midagi norrapärast oma sünnipäevaks. omamoodi test, kas olen nüüd ühe jalaga norrakas. olen jah, vot. osad eesti asjad tunduvad imelikud juba (mis mõttes ei söö pered koos õhtust? mis mõttes ei sorteeri kõik inimesed prügi? mis mõttes on tänavatel kuulda vene keelt, aga pole tumedanahalisi?)

mari emilie jäi päris kauaks siia tol õhtul, istusime ja rääkisime puhtas inglise keeles maailma asjadest, poliitikast ja kultuuridest ja norrast ja elu saladustest. söötsin talle maasikaid, mille teistele külalistele sisse sööta unustasin ja lürpisin kokat. väga-väga hea oli. üks armsamaid sõpru on ta kindlasti ja ainus, kes östmodumil elamise ja rosthaug vgs-is käimise väljakutset mõistab (ja maren ka, aga temaga olen palju vähem kokku puutunud, ainult bussisõidud siin-seal.)

palju filme olen viimasel ajal vaadanud. võtsin 1001 filmi, mida enne suremist nägema pead, ette ja töötan seda nüüd läbi. piinlik on elada selle raamatu eksistentsist teades. seni olen ära vaadanud kaks esimest sissekannet ehk a trip to the moon (1902), the great train robbery (1903) - 10minutilised mustvalged tummfilmid - ja carrie ja shame ja apocalypse now (vaatasin just praegu koos mattisega krõpsu mugides ja totakaid nalju tehes. järgmised, mis ees, on scarface ja thelma & louise. pole päris kindel, miks ma need paksus kirjas siia panin praegu, aga mis seal's ikka. tegevust jätkub, ühesõnaga.

jube väsinud olen, nii et jätan siin asja katki ja homme tuleb natuke pilte ja yfu kohtumisest. praegu tuttu. (ses mõttes, et breaking badi vaatama, aga noh, vähemalt horisontaali...) olge tublid! 

PS: järgmine nädalavahetus kõigi lootuste ja unistuste järgi bergenisse evale külla. oiii, ootan!!

kaks kuud!

selle tähistuseks kuusteist söödud mustikamuffinit (mina, hostisa, mattis... päris segi ma veel pole) ja paar kohmakat pilti vaatele minu aknast pimedas: (efekti saamiseks kliki pildil)

ei teinud ma nalja, kui ütlesin augustis, et elan maailma ilusaimas kohas. 

nii tänane kui eilne said ootamatu pöörde, kui postkasti maandusid kaks ootamatut pakki. aga sellest lähemalt neljapäeval. aga ette juba suured tänud teile kõigile, kes mulle veel pöialt hoiavad! kaheksa kuud veel jäänud. peame kahepoolselt vastu, mis?

kallid teile kõigile!!

jeg kan norsk + kontaktisik + på tur

mul on väga hästi läinud. ausalt. eilne oli norra keele suhtes üks autosõit edasi (noh, kui öelda "suur samm edasi" ülivõrdes) ja nii, nii hea oli.

• tegin ajaloos cecilie, birgiti, mareni, sofie ja mariga esitluse hiina ajaloost. minu jagu oli keel. ja siis läksin sinna klassi ette, käed värisemas, paber käes, kus mu räägitav tekst kirjas. oli vast kaheksa–üheksa lauset, mõni minut – linda ja nasra ütlesid muidugi, et super–duper (aga see on nende üllas kohus minu sõpradena ka heheh), pärast kinnitasid seda aga ka cecilie ja jakob. ja siis rääkisid minuga norra keeles. mu süda sulas. mainitud inimesed on klassikaaslased, muuseas, kellega nüüd räägin ka juba. vahel. võiks ju rohkem (tahaks rohkem!!), aga socially awkward olemist ei lõpeta ma vist küll kunagi.
• sain kontaktisiku reiduniga kokku pärast kooli, tegime seda armsat "hei! takk for sist" tervitusvärki…….ainsa erinevusega, et ma ei lõpetanudki norra keeles rääkimist tervituste juures. mõne sõna küsisin üle hiljem, aga oma viis minutit rääkisime puhtalt norra keeles. olin isegi šokis, aga noh, nii–nii hea oli rääkida. õhtusöök (eh… see oli kell 15… aga norra) tema ja tema mehega möödus ka suuremalt jaolt ses ilusas keeles, alles pärast seda üht uut & huvitavat lauamängu mängides (spoiler: võitsin!!!!! ülikõva :D) tuli inglise keel tagasi. liten tur ümber åmoti oli juba taas segakeeles, aga huvitav oli oma koolikülas muud, kui toidupoode, söögikohta ja kooliümbrust näha. 

õhtul tulin koju, täiesti immutatud norra keelega, hiidnaeratus suul. sõime mattise, casperi ja hostisaga grandiosa külmutatud pitsat ja rääkisime veel natuke norski. tore oli. nüüd olen üksi kodus, kurguvalus, grandioosse plaaniga terve päev filme vaadata. leidsin "shame" dvd ja raging bull tundub ka ahvatlev. ei tea. saab näha. breaking bad ootab niisamuti.

høstferie pilte päevast, kui läksime 300m mäest üles koos hostema õe, kolme lapse ja hostpere endaga, sõime natuke, jõime ojavett ja tegime tuld. mina tegin muidugi lihtsalt pilti. ronimis/hüppamis/mittekukkumisoskused arenevad ka jõudsalt. see tur tõestas ka need "ut på tur – aldri sur" (~~looduses pole kunagi paha tuju) ja "ikke dårlig klær, bare dårlig vær" (pole halba ilma, ainult halb riietus – norra keeles riimub ka!) ütlused. sest vihma sadas. aga me läksime. see polnud padukas, aga ka mitte seenevihm. lihtsalt vihm. ja me läksime. vot.

 

ühesõnaga, tegingi ära: (vähem kui!!!!!) kahe kuuga räägin–loen norra keelt. räägitud oma rääkimised saan, aru saan rohkemgi ja berti mõtisklusi norra keeles (OMG vot see on hea leid) loen nii, et naljadestki saan aru. säh teile kooki moosiga ;)

norra vs eesti

• norras müüakse oliiviõli neis odavates plastikpudelites, milles eestis rapsi- jmt õli müüakse
• norras pole fazerit, milkat, laysi, 
• koolis võib käia pidžaamaga, kottis dressides; tunnis võib olla mütsiga, jopega; vahetusjalanõusid ei kasutata; kõigil on oma kapp, kus õpikuid hoida
• õpikud on kõik suured, paksud ja rasked, aga mina olen õpiku (ühe) koju viinud ainult kahel korral, nii et see ei häiri kedagi
• tundides töötatatakse läpakatega, mille kõik koolist saavad ja mille eest (vähemalt minu koolis) peab maksma aastas 100 eurot, 12. klassi lõppedes saad selle endale (meie koolis antakse hp probooke)
• gümnaasium on, nagu tikis, 1., 2. ja 3. klass, aga enne seda on neil 10 aastat kooli, ehk kokku kolmteist. ha-ha. gümnaasiumid on alati eraldi koolid.
• võõrkeelte valikus on saksa, prantsuse ja hispaania keeled
• kõigil on iphone (uusim) või htc one või mõni samsungi hiiglane. enamikel on ekraan katki.
• väga tavaline on palju reisida, põhiliselt euroopa soojades maades puhata
• augustis on taoline periood kui sommerferie, kestab vast kaks nädalat - ja sel ajal on KÕIK puhkusel. arstid, hambaarstid, ükskõik millised kohtumisega töökohad - võimatu aega saada. (ma pole 100% nimes kindel, aga sommerferie = suvepuhkus, nii et äkki oli nii)
• pühapäeviti on kõik poed kinni, k.a. toidupoed. lahti on ainult pisikesed kioskid (7eleven.)
• poe lahtiolekuaegu märgitakse 7-22 (8-20) - ntx. sulgudes olev on laupäev, esimene argipäev.
• poes on müügil hääääästi palju valmistoite (kartulipuder pulbrist, koogid pulbrist, kastmed pulbrist), sest (hüpotees) kõik töötavad nii palju, et pole aega ise teha
• väga populaarsed on grandiosa külmutatud pitsa (VISSTE DU ATT*, et norra on maailma #1 pitsasööja riik?) ja tacoõhtud
• perevaim on siin tugev. õhtusöögid ja hommikusöögid on üldiselt koos, hommikusöögid on nii, et kõikvõimalik leivakate, jogurt ja kolm erinevat mahla on laual, nädalavahetusti ka keedumuna, ja siis kõik teevad võileibu ja räägivad, minu hostema loeb tihti ajalehte ette (kas lihtsalt artiklit või quiz-küsimusi kõikvõimalikel teemadel). õhtusöögi ajal räägitakse päevast - minu peres kestab tavaliselt tund aega see afäär.
• pärast iga söögikorda öeldakse "takk for maten" = "aitäh toidu eest"
• süüakse hästi palju saiba (aitäh sõna eest, johanna!), mida müüakse ülevalt avatud paberpakendis - kuna igas poes on olemas viilutusmasinad, nii et võid ise valida, kas viilutad poes või enne söömist
• kassad on omaette huvitavad. kui maksad müntides (1-20 kr), paned need ühte koletismasinasse. kui saad münte tagasi, saad need sealtsamast masinast. masina nimi on CASH MONSTER (või ehk oli CASH MACHINE, ei mäleta.)
• popima panga nimi on sparebank
• norras on kaks kirjakeelt: bokmål ja nynorsk (raamatukeel ja uus norra keel). bokmål on vana taani kirjakeel, nynorsk kokku pandud norra eri dialektidest ja sarnaneb rohkem rootsi keelega. nynorski kasutus oli kunagi pea pool kirjutatavast, nüüd on ta 10-15%. 
• räägitakse aga dialektides. neid on siin palju erinevaid.
• kui olen üritanud seletada, et eestis on nö pehmed häälikud (ma ei tea, mis see on) (nt loll, kalli, kunn), hakkavad nad naerma ja ütlevad, et (1) kõlab kui taani keel ja (2) mõnes norra dialektis on see sees, aga see kõlab alaarenenult ja/või justkui oleks purjus
• norrakad teevad igal võimalusel taani keele üle nalja (räägivad kui kuum kartul suus) ja kui vaatame rootsi-taani sarja bruen (sild/the bridge), teevad iga kord, kui taanlane räägib, seda järgi
• norra keeles on tähed æ = ä, ø = ö ja å = o. o-d hääldatakse u-na, u-d ü-na ja neil on üllatavalt palju susisevaid häälikuid (nt kj, ki, rs)
• minu koduküla nimi on nt vikersund, mida eesti keeles kirjutaks viikešün - lõpus olev d on vaikne, aga samas on aru saada, et see on seal. ma ei oska seda seletada - keel läheb lõpus nii, nagu ikkagi oleksid selle d öelnud.
• norras on väga palju poolakaid ja leedukaid, mis tähendab seda, et ükskõik, kui mitu korda ja selgelt ma ütlen ESTLAND, küsitakse mul järgmiselt korral ikka, kus ma seal litauenis elan (sõna lithuania ei oska siin küll keegi)
• ühe korra pakuti mind islandilegi elama
• inimestele siin tõesti meeldib popmuusika. bieber ja miley cyrus jnejne.
• siin on väga palju võrdsust ja vabadust - millega on alguses tegelikult veider elada. kõik kannavad, mida tahavad, räägivad vabalt teemadest, mida eestis ei puudutata kolmemeetrise oksaga ka mitte. siin pole mitte seda, et "ürita ühiskonnast mitte välja teha, ole kes oled", vaid kõik ongi iseenesed ja keegi ei häbene midagi. see tüdruk, kes pidžaamas koolis käib? polnud nali. siin ongi nii.

* kas teadsid, et - norra keeles

01.10: drammen

siia läks mu vaba tund. aga hirmsasti tahtsin midagi postitada, mälukaart oli kaasas ja aega mul ju oli. kooliarvuti kalibratsioon on vist veidi mööda, aga ehk näevad ikka ilusad välja.

sügisvaheaja teine päev, üks ilusa ilmaga (ehkki uduse hommikuga) teisipäev. angham viis minu, ansami, linda, sarahi ja rawaa ühele päevale drammenis, lähimas linnas, minu teadmise järgi 50 kilomeetri kaugusel.

hommik. meie tagahoov.

linda maja lähedal olid tee peal lambad, kes meid oma minuti jõllitasid ja siis, kui autost mingisugune mootoriheli kostus, tormasid minema kiiremini, kui ma oleks eales arvanud. me naersime järgmise veerandtunni.

lõuna kurdi söögikohas. neil olevat esimest korda liha kõrval ka kala (lõhe) olla. lõhešaslõkk ja pudel kokat 80 noki (natuke üle 10 euro). tasuta tee, lavašitaolised asjad, salat ja vesi. ulme.

angham ja linda

pühendusega lumirullile

ansam ja väga odav türgi pood. mulle nii meeldivad need poed, kus õues juurviljad väljas on, vikersundis neid aga pole :(

druer = viinamarjad

sarah, aserbaidžaanist

angham sõiduhoos huhuh

ansamiga käisime mäkis mcflurry ja friikate järel kui teised meid pooltunniks omapäi jätsid

urban shot, mis mulle ühe kurja pilgu ja ühe silmapilgutuse teenis

jube kiire on kogu aeg, høstferie läks mööda kiiremini kui uni ja muudkui on asju teha. varsti kirjutan elust-olust ka. :')